Reta

2020. aasta viimasel augustikuu hilisõhtul sündis pisikene Reta, kes kaalus kõigest 640 grammi (Apgar 4/6/7). Rasedus möödus rahulikult. Sünnituse hommikul tööle minnes ei kujutanud ma ettegi, et enne südaööd olen sügavalt enneaegse lapse ema.

Olin ennast paaril päeval natukene halvasti tundnud, kõht oli rohkem toonuses kui varasemalt ja olid teistmoodi alakõhuvalud, mistõttu otsustasin esmaspäeval tööpäeva lõpus käia igaks juhuks erakorralises vastuvõtus. Seal võeti erinevad proovid ja selgus, et organismis on põletik. Naistearst vaatas mind üle, mille käigus selgus, et mul on avatust juba 2 cm ja looteveekott on vajunud alla. Arst ütles, et jään haiglasse raseduse säilitamise ja enne kui koju ei saa kui laps on sündinud. Arst püüdis mind lohutada, et nad on niimoodi kuid rasedust säilitanud. Igaks juhuks tehti kohe esimene beebi kopse ettevalmistav süst ja ise ma enam kõndida ei tohtinud. Hakkasin saama ka rohtu, mis oleks pidanud emakakokkutõmbeid maha suruma.

Haiglasse jõudsin kell 16 ajal ning sünnituseelsesse osakonda viidi kella poole 19-ks. Ravimid väga ei mõjunud, sest kella 20 ajal olid emakakokkutõmbed juba u 2-3 minuti järel. Kella 22 ajal jõudis uuesti naistearst mind vaatama, kes peale läbivaatust ütles, et ravimitega seda sünnitust enam tagasi ei hoia ja mind viidi sünnitustuppa. Mõni minut enne 23 sündis Reta. Kella 1 ajal sain teda korraks näha ning siis viidi ta Mustamäe Lastehaiglasse intentsiivravi osakonda. Hiljem selgus, et enneaegse sünnituse põhjustas looteveekoti ja -kesta põletik.

Ees ootasid pikad neli ja pool kuud lastehaiglas (kokku lastehaigla intensiivis 105 päeva ja väikselaste osakonnas 30 päeva). Kokku vajas Reta hingamistoru 39 päeva, sealt edasi CPAP ja vuntsid. Kuu enne sünnitustähtaega hingas Reta ilma abita. Esimest korda kängurusse sai 41 päeva vanuselt.

Algus oli raske ning tuli elada tund ja päev korraga. Parim vastus haiglast seisundi kohta oli raske, aga stabiilne. Retat kimbutasid mitmed põletikud, tehti vereülekandeid, silmad olid piiri peal, ajus olid I-II verevalumid, apnoed. Kõige raskem hetk oli Reta 9.elupäeval kui hommikul haiglasse helistades selgus, et öösel tehti talle erakorraline operatsioon kuna tekkis soolte põletik. Operatsiooni käigus lõigati ära osa soolt ning pandi stoomikott. Samal päeval tehti veel avatud arterioosjuha sulgemise operatsioon. Arst ütles, et tulge ikka vaatama, sest me ei saa kindlad olla, et teda homme enam on. Aga Reta oli võitleja ja tuli sellest välja.

Kolmas operatsioon toimus novembri lõpus kui sooled omavahel uuesti kokku õmmeldi ning kaks nädalat peale seda sain koos tema väikselaste osakonda kuuks ajaks.

Koju saime 14.01.2021 kaaluga 2518 grammi. Kodus ootasid meid vanem õde ja vend, kes varasemalt olid Retat ainult pildi pealt näinud. Lastehaigla intensiivis käisime mehega korda mööda rinnapiima viimas ja kängurut tegemas. Kuigi oli esimene koroona sügis, siis saime intensiivis käia kuniks sain Retaga väikelaste osakonda.

Praeguseks on Reta 6-aastane nutikas, jutukas ja särasilmne tüdruk, kelle üleelamist meenutavad erinevad armid kehal. Lisaks sai südameoperatsiooni käigus kahjustada vasak häälepaelanärv, mistõttu üks häälepael ei tööta ja hääl on kähedam ja vaiksem. Reta käis häälepaela närvi taastamise operatsioonil.

31.08.2020 640 grammi sünd
30.09.2020 720 grammi (1 kuud)
31.10.2020 1005 grammi (2 kuud)
30.11.2020 1480 grammi (3 kuud)
31.12.2020 2020 grammi (4 kuud)
31.01.2021 3008 grammi (5 kuud, korrigeeritult 1 kuu)
28.02.2021 3764 grammi (6 kuud, korrigeeritult 2 kuud)
31.08.2021 7370 grammi ja 72 cm (1-aastane)
31.08.2022 10800 grammi ja 87 cm (2-aastane)
31.08.2023 12 900 grammi ja 96 cm (3-aastane)