Sinu beebi on sündinud, aga ta vajab erilist hoolt. Rõõm võib olla segatud murega ja see ei ole see isaduse algus, mida ootasid. See on normaalne. Sa oled lapsele ja tema emale väga tähtis.
Ole valmis tugevateks tunneteks
Pärast lapse sündi võivad tunded olla vastuolulised ja väga tugevad. Enamik isasid kogeb mõnda neist ja see on täiesti tavaline. Kui laps saab tugevamaks, muutuvad rasked tunded sageli kergemaks.
Mure lapse tervise ja tuleviku pärast.
Sünnitus ei läinud nii, nagu olite plaaninud.
Pettumus, et ei saa oma last ise aidata.
Sind tõmmatakse mitmesse suunda: partneri toetamine, töö, raha, teised lapsed ja uus beebi.
Üle ääre voolav armastus oma lapse vastu ja uhkus iga edusammu üle.
Usk, et lapsel on hea tulevik.
Räägi oma tunnetest
Haige või enneaegse lapse sünd võib panna proovile nii paarisuhte kui ka suhted teiste pereliikmetega. Jagage partneriga oma tundeid, et saaksite teineteist toetada ja muutuda tugevamaks meeskonnaks.
- Sageli oled just sina see, kes haiglas uudised esimesena kuuleb ja need emale ning teistele edasi annab. See on suur koormus ja sa võid end sealjuures üksi tunda. Paljud isad tunnevad ka süüd, kadedust tervete vastsündinutega perede vastu või survet olla tugev. Mehed ja naised tulevad asjadega vahel toime erinevalt. Mõni isa hoiab tunded enda sees, et partnerit säästa, aga see võib näida hoolimatusena.
- Te ei pruugi olla alati samas faasis. See ei tähenda, et miski on valesti.
- Leppige kokku, kui palju lapse seisundist teistele räägite. Austage ka seda, kui ema soovib jagada vähem kui sina.
- Leidke iga päev aega lühikeseks vestluseks, kus kumbki räägib, kuidas tal läheb, ja tähistage koos väikseid võite.
Mida saad lapse heaks teha?
Sul on lapse taastumises oluline roll.
Mida rohkem aega lapsega veedad, seda kindlamalt tunned end tema hoolduses. Räägi talle, loe või laula. Ka lühike aeg loeb. Kui tunned end kõrvalejäetuna, ütle seda personalile. Tutvu osakonna töötajatega ja õpi tundma lapse vajadusi.
Küsi nii palju kui vajad. Rumalat küsimust ei ole. Räägi muredest personaliga ja otsustage lapse ravi üle koos emaga.
Kui arst lubab, puuduta ja hoia last. Ta võib tunduda habras, aga ta ei purune. Laps tunneb ära sinu hääle ja puudutuse.
Sa oled tema isa. Sinu instinktid loevad.
Lase teistel aidata
Sa ei saa olla kõikjal korraga. Pane paika, mis on kõige tähtsam, ja lase teistel ülejäänu eest hoolt kanda.
- Tee nimekiri praktilistest asjadest, millega teised aidata saavad: toidu valmistamine, koristamine, murul niitmine, poeskäik, vanemate laste kooli või lasteaeda viimine, koeraga jalutamine.
- Kui kodus on teisi lapsi, leia ka neile aega ja kinnita, et neid armastatakse. Nemad muretsevad samuti ema ja beebi pärast.
- Palu usaldusväärsel sugulasel või sõbral anda sinu valitud teavet edasi teistele.
- Räägi tööandjaga lapse olukorrast. See võib pingeid leevendada, kui pead ootamatult lahkuma.
- Hoia huumorimeelt. Nali väikeste asjade üle võib raske hetke kergemaks teha.
Ütle välja, mida sa vajad
Osakonnas on sinu roll sageli ebaselge, sest lapsega seotud jutt käib tihti ema kaudu. Sul on õigus olla kaasatud.
- Palu, et personal räägiks ka sinuga, mitte ainult emaga, ja ütle, kui soovid lapse hoolduses rohkem osaleda.
- Nahk nahale kontakt ja igapäevane hooldus aitavad last ning tugevdavad ka sinu sidet temaga.
- Õpi lapse ravi ja hooldust arstide ja õdede käest. Mida rohkem tead, seda kindlamalt tunned end.
- Küsi haigla sotsiaaltöötajalt nõu töö, puhkuse, toetuste ja muude praktiliste küsimuste kohta.
- Küsi, kas haiglas on psühholoog, kellega võid rääkida, või kas vajad tuge väljastpoolt.
- Leia teisi isasid, nii osakonnas kui ka koju jõudes. Vaata ka isade videosid.
Kui meeleolu ei parane
Ärevus ja depressioon, ka traumajärgne stress, on enneaegse lapse vanematel, sealhulgas isadel, tavalisemad, kui arvatakse. Teadusülevaate järgi esineb sünnijärgset depressiooni hinnanguliselt umbes 8–10% meestest, aga see jääb sageli märkamata, sest see ei näe alati välja nagu kurbus. Märgiks võivad olla ärrituvus, vihaleaitus, tavapärasest rohkem alkoholi tarvitamine, pidev väsimus, unehäired, huvi kadumine tavaliste tegevuste vastu, tunne, et oled lapsest või partnerist eemaldunud, või kehalised vaevused. Kui need kestavad nädalaid või teevad igapäevaelu raskeks, räägi sellest perearsti, psühholoogi või nõustajaga. Hilisema ülevaate (2025) järgi esineb ägedat stressireaktsiooni kuni 24%-l ja traumajärgset stressi umbes 8%-l enneaegse lapse isadest. Isa kaasamine lapse hooldusse ja otsustesse on seotud väiksema stressi ja depressiooniga. Abi küsimine ei ole nõrkus.
Kui sünd on jätnud jälje
Ka enneaegse lapse sünd ja kiiresti muutunud olukord võivad olla traumeerivad, eriti kui sa tundsid end jõuetuna või kõrvalejäetuna. Mõju võib ilmneda alles hiljem, näiteks järgmise raseduse ajal. Võimalikud märgid on:
- korduvad ebameeldivad mälestused, õudusunenäod või kehaline reaktsioon meenutustele, näiteks higistamine, iiveldus või värisemine
- pidev pinges olek, ärrituvus ja raskused magamisega
- meenutuste vältimine, tuimus, raskus tunnete või hellust näidata või alkoholi kasutamine mälestuste summutamiseks
Aitab sellest rääkimine sõbra, teise isa, nõustaja või arstiga. Pöördu abi poole varakult, isegi kui sa ei ole kindel, mis sinuga toimub. Kui vajad kohe vestlust, helista Eluliinile 116 123 (ööpäevaringselt). Hädaolukorras helista 112.
Toeta oma partnerit
Enneaegse lapse emal on omad mured. Esimestel päevadel pärast sünnitust võib ta vajada erilist tuge ja mõistmist. Ta võib olla liiga väsinud või kurb, et olla palju lapse juures, või laps on viidud teise haiglasse.
Näita pilte ja jaga päeva üksikasju. Nii on ta lapsega seotud ka siis, kui ei saa kohal olla.
Paljud emad tunnevad end lapse seisundi eest vastutavana. Kuula teda ja ütle, et tema ei põhjustanud seda.
Aita pudelid valmis panna, pane piim külmikusse ja vii see vajadusel haiglasse.
Mures ema ei pruugi piisavalt puhata ega süüa. Tunnusta teda ja ütle, et ta on suurepärane ema.
Hoolitse ka enda eest
Keegi ei oota, et sa oleksid superkangelane. Et jääda tugevaks ja toetada perekonda, hoolitse enda eest.
- Maga piisavalt, söö korralikult ja puhka.
- Leia aega tegevusteks, mis stressi leevendavad: sport, harrastus, kinos käimine või mäng teiste lastega.
- Otsi tuge. Keegi ei mõista sind paremini kui teine isa, kes on samas osakonnas olnud.
Sa annad lapsele turvalisuse ja tuge ning saad tähistada tema väikseid võite nii, nagu ainult isa saab. Ole uhke kõige üle, mida lapse ja partneri heaks teed.
Allikas: Baldoni F, Ancora G, Latour JM. Being the Father of a Preterm-Born Child: Contemporary Research and Recommendations for NICU Staff. Frontiers in Pediatrics, 2021. Loe artiklit (inglise keeles)
Cîmpian DM, Strete GE, Cîmpian CI, Suciu LM, Cucerea M, Bacârea V, Pușcașiu L. The Impact of Preterm Birth on Parents’ Mental Health and the Role of Family-Centred Interventions: A Narrative Review. Children, 2025;12(10):1311. Loe artiklit (inglise keeles)
Meie nõustajad kuulavad, toetavad ja jagavad kogemust.
Eva Näf
Kriisi- ja leinanõustaja, superviisor ja coach, õde, mänguterapeut
E-post: eva.naf@enneaegsedlapsed.ee
Kristel Kukk
Kogemusnõustaja, imetamisnõustaja
E-post: kristel.kukk@enneaegsedlapsed.ee
Nõustamine on tasuline teenus. Kui soovid teada teenuse hinda, kirjuta nõustajale ja ta saadab sulle täpse hinnainfo.