Miks järelkontrolli vaja on?
Enneaegsena sündinud lastel on ebaküpsuse ja vastsündinuaegsete haiguste tõttu suurem risk, et tervise- või arenguraskused ilmnevad hiljem. Seetõttu ei lõppe jälgimine haiglast koju minekuga. Eesmärk on probleeme ennetada, avastada need varakult ja suunata laps õigeaegselt ravile.
Järelkontrolli teeb meeskond Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ja Tallinna Lastehaigla juures. See on sama meeskond, kes aitas ravida ka sinu last. Haiglast lahkumisel otsustab raviarst, kas laps vajab järelkontrolli, ja koostab vajadusel individuaalse jälgimisprogrammi.
Kes jälgimisse kuuluvad?
- kõik lapsed, kes on sündinud enne 32. rasedusnädalat või kelle sünnikaal oli alla 1500 g
- küpsemad lapsed, kes põdesid rasket haigust, näiteks raske ajuverejooks, hüdrotsefaalia, krooniline kopsuhaigus (BPD), hapnikupuuduse tõttu tekkinud ajukahjustus või krambid, raske infektsioon või toitmist takistav soolehaigus
- lapsed, kellel on muu suur arenguhäirete riski põhjus, näiteks sünnikaal oluliselt alla normi
Kuidas jälgimine käib?
Väga enneaegse lapse jälgimine kestab vähemalt kaks aastat. Lastearst ja füsioterapeut kohtuvad lapsega tavaliselt korrigeeritud vanuses 0, 2, 4, 6, 9 ja 12 kuud. Täpse kava koostab lapse arst.
Hindab tervist, kasvamist ja arengut, nõustab toitmise, vaktsineerimise, aneemia ja rahhiidi küsimustes ning koordineerib jälgimist.
Hindab motoorset arengut ja nõustab, mida teha lapsega kodus.
Jälgib vaheldumisi lastearstiga lapse kasvu ja arengut (tavaliselt korrigeeritud vanuses 1, 3, 5, 7–8 ja 10–11 kuud), teeb vaktsineerimised, nõustab hoolduses ja õnnetuste ennetamisel. Ägeda haiguse korral tegeleb lapsega perearst. Haiglast tulles on esimene vastuvõtt perearsti juures esimese nädala jooksul.
Vajaduse korral kaasatakse sotsiaaltöötaja, kes hindab pere toimetulekut ning aitab leida toetusi ja teenuseid. Samuti võivad meeskonda kuuluda neuroloog, silmaarst, logopeed, psühholoog ja tüflopedagoog (nägemispuudega lapse toetaja).
Esimeste eluaastate jooksul arvestatakse lapse arengu hindamisel korrigeeritud vanust (vähemalt kuni teise eluaasta lõpuni). Vaktsineerida võib kalendaarse vanuse järgi.
Mis uuringud tavaliselt tehakse?
Lastearst ja füsioterapeut. Silmaarst vajadusel. Kui haiglas pole veel tehtud: kuulmisskriining, puusaliigeste ultraheli ja aju ultraheli.
Lastearst ja füsioterapeut. 4 kuu juures vajadusel puusaliigeste uuring. Kuulmist kontrollitakse uuesti umbes 8 kuu vanuses (kalendaarse vanuse järgi).
Lastearst, füsioterapeut, lasteneuroloog, vajadusel psühholoog või logopeed ja silmaarst. Antakse üldhinnang esimese eluaasta kohta.
Lastearst, lasteneuroloog, füsioterapeut, psühholoog ja logopeed. 24 kuu juures hindab meeskond laste kognitiivset, sotsiaalset ning kõne arengut.
Korrigeeritud vanuses kaks aastat otsustab spetsialistide meeskond, kas laps on eakaaslastele järele jõudnud või vajab jätkuvat jälgimist ja ravi.
Sõeluuringud
Sõeluuringuga otsitakse haigusi, mille korral varajane ravi muudab oluliselt lapse tulevikku.
Vereproov võetakse 3.–4. elupäeval. Väga väikestel enneaegsetel korratakse seda umbes kuu aja pärast. Tulemused selguvad 1–2 nädalaga.
Silmaarst kontrollib enneaegsete laste silmi retinopaatia (ROP) tõttu esimest korda umbes 4.–5. elunädalal ja seejärel regulaarselt. Kontrollile kuuluvad lapsed, kes on sündinud enne 32. rasedusnädalat või kaaluvad alla 1500 g, ning mõned 1500–2000 g lapsed, kes vajasid intensiivravi. Kui ROP-i ei teki või see on kerge, jälgib last hiljem silmaarst kuni kooliikka. Mõnel lapsel tekib hiljem lühinägelikkus, kõõrdsilmsus või laisk silm, seetõttu on regulaarsed silmakontrollid olulised.
Kuulmist kontrollitakse haiglas enne koju minekut ja uuesti hiljem. Põhjalikumalt jälgitakse lapsi, kellel on suurem risk, näiteks sünnikaal alla 1500 g, raske kollasus, infektsioonid, aju- või seljaajupõletik, pikk hingamisaparaadil olek või kuulmiskahjustust põhjustada võivad ravimid. Neile tehakse kontroll umbes 8 kuu vanuses ning seejärel 18 ja 36 kuu vanuses. Tulemus ei ole alati selge, seetõttu jälgitakse kuulmist ka edasi.
Puusaliigeste düsplaasia ehk ebaküpsust jälgitakse ultraheliga ja kontrollitakse, kuni laps kõndima hakkab.
Kuidas kuulmist kodus jälgida?
Kasuta korrigeeritud vanust.
Laps võpatab valju heli peale ja kuuletub kõnele.
Tunneb ema hääle ära, naeratab kõnele ja võpatab, kui keegi tuppa tuleb.
Eristab võõrast häält, häälitseb erinevate toonidega ja suunab pilgu rääkija poole.
Pöördub kutse peale, reageerib oma nimele ja leiab heli suuna.
Ütleb mõned sõnad, vastab küsimusele „kus on?“ ja matkib hääli.
Kui laps ei reageeri helidele, kõne areng seisma jääb või hääl on tavatu, räägi sellest arstile. Kuulmise jälgimine on oluline kõne arengu pärast.