Sa ei ole süüdi.
Paljud enneaegse lapse vanemad mõtlevad, kas nad oleksid saanud midagi teisiti teha. Enamasti ei ole enneaegse sünni põhjust võimalik ette teada ega seda ära hoida. Sageli selgub põhjus alles tagantjärele, mõnikord jääb see teadmata.
Kui tunned süüd või sind vaevavad küsimused, millega on raske üksi toime tulla, siis tea, et sa ei pea nende tunnetega üksi jääma.
Kust enneaegsus tuleb?
Põhjuseid on mitu ja sageli mõjutavad need üksteist. Ligikaudu nii jaotuvad need:
Levinumad põhjused
Raseduse teisel poolel tõuseb vererõhk, tekivad tursed ja uriinis on valku (preeklampsia ehk EPH-gestoos).
Platsenta võib enneaegselt lahti tulla või asetseda emakas valesti (eesasetsus).
See on põhjuseks umbes 30%-l enneaegsetest sünnitustest. Sageli on taga põletik, kuid enamasti jääb põhjus ebaselgeks.
Kaksikud ja kolmikud sünnivad sageli varem kui üksikud lapsed.
Mõned väärarengud viivad sünnituse varem käima.
Kroonilised haigused ja mitmesugused infektsioonid suurendavad enneaegse sünnituse riski.
Riskitegurid
Riskitegur ei tähenda, et enneaegne sünd kindlasti tuleb. See tähendab, et tõenäosus on suurem. Paljud enneaegselt sünnitanud naised ei tundnud endal ühtegi riskitegurit.
Mida arstid teevad, kui sünnitus võib enneaegselt alata?
Kui sünnitus algab enne 33. rasedusnädalat, viiakse ema Tallinna või Tartu kõrgema etapi haiglasse. Nii jõuab laps sinna ema kõhus, mis on lapsele kõige ohutum transport.
Emale süstitakse kaks korda glükokortikoidhormooni. See aitab lapse kopsudel küpseda ja vähendab hingamisraskuse tõsidust pärast sündi.
Vahel õnnestub sünnitust ravimitega, mis pidurdavad emaka kokkutõmbeid, mõne aja võrra edasi lükata. Iga päev lisab lapsele küpsust.
Kui lootevesi on puhkenud, saab ema antibiootikume, et vähendada lapse nakatumise ohtu.
Kui sul on varem olnud enneaegne sünnitus või mõni ülaltoodud riskitegur, räägi sellest oma arsti või ämmaemandaga juba enne rasedust. Mida varem oled arsti jälgimisel, seda varem saab riskid välja selgitada.