Enneaegse lapse sünd võib olla rõõmus sündmus ja suur pettumus korraga. Sa pead samal ajal toime tulema oma tunnetega, mõistma meditsiinilisi termineid ja harjuma intensiivraviosakonnaga. Aja võtmine oma tunnete jaoks ei ole isekas, vaid vajalik.
Tunded, mis võivad tulla
Need tunded tulevad sageli korraga ja muutuvad päevast päeva. Sa ei pea neid tundma samas järjekorras ega kõiki.
Sa võid tunda end tuimana, segaduses või maailmast ära lõigatuna. Võid olla apaatne, magada või süüa halvasti ja arstide sõnu raske mõista. Šokk laheneb tavaliselt ise ja on olukorraga kohanemise osa.
Võib olla raske uskuda, mida arstid sulle lapse seisundist räägivad. Mõni vanem otsib ainult lootustandvaid märke. Mõni, sageli isa, sukeldub tööle. See on üks viis toime tulla.
„Kas mu lapsel läheb hästi?“ Hirmu võivad süvendada aparaadid, voolikud ja lapse ära viimine. Hirm tuleneb sageli teadmatusest: küsi arstilt ja õdedelt nii palju kui vajad.
Võib tunduda ülekohtune, et sai just sinu pere. Viha võib minna partneri, lähedaste või personali peale. See taandub, kui pettumus hakkab vaibuma. Aitab rääkida usaldusväärse inimesega.
Paljud mõtlevad, mida oleksid pidanud teisiti tegema. Enamasti ei ole sellel tegelikku alust, sest enneaegse sünni põhjus jääb sageli teadmata. Kui see sind vaevab, küsi arstilt.
Võid karta last puudutada või oma abistamisvõimes kahelda. Küsi, mida saad lapse hoolduses teha: temperatuur, puudutus, süles hoidmine, mähkmevahetus. Osalemine aitab emaks või isaks saada.
Kas side lapsega tekib?
Võid muretseda, et ei suuda lapsega sidet luua, kui ta on intensiivravis ja sa ei saa kogu aeg tema kõrval olla. Teadmine on muutunud: side ei teki ainult esimestel tundidel, vaid pikema aja jooksul. Isegi kui olete alguses lahus, saate sideme luua. Laps õpib sind tundma hääle ja hiljem ka näo järgi. Sul on lapse elus kindel koht.
Kurbus ja depressioon
Kurbus on tavaline. Hormoonid ja füüsiline väsimus võivad tundeid võimendada. Enamasti kurbus taandub, kuid vahel läheb see depressiooniks.
lootusetuse tunne, igapäevatoimingud ei õnnestu, söögiisu ja uni on häiritud, huvi inimeste ja varem olulise vastu kaob
Pöördu arsti poole. Depressioon on ravitav ja mõnikord aitavad ka ravimid. Tähelepanuta jäetud depressioon on ohtlik sulle ja su lähedastele.
Sa ei ole oma tunnetega üksi
Uuringud näitavad, et enneaegse lapse vanematel on ärevust, depressiooni ja traumajärgset stressi sagedamini kui tähtaegselt sündinud laste vanematel. Hiljutise ülevaate järgi on hinnanguliselt:
- kuni 35% emadest sünnitusjärgne depressioon
- umbes 24% vanematest (emad ja isad) kliiniliselt oluline ärevus, kõige sagedamini lapse esimestel haiglanädalatel
- kuni 15% emadest ja umbes 8% isadest traumajärgne stress
Numbrid erinevad uuringuti, sest need sõltuvad sellest, millal ja kuidas mõõdeti. Sümptomid võivad kesta kuid, ka pärast haiglast koju minekut. Ühes uuringus oli traumajärgse stressi tugevus seotud pigem sellega, kui tõsisena vanem last nägi, kui lapse tegeliku meditsiinilise seisundiga. Stressi ja depressiooni vähendavad uuringute järgi osalemine lapse hoolduses, avatud suhtlus osakonna meeskonnaga ja psühholoogiline tugi.
Teise ülevaate järgi, mis käsitleb alla 32 nädalaga sündinud laste vanemaid, oli umbes 40%-l emadest varsti pärast sündi depressiooni ja peaaegu pooltel ärevuse sümptomeid. Umbes kolmandik emadest ja isadest kogesid esimestel kuudel traumajärgse stressi tunnuseid ning pea viiendikul püsisid need ka kaks aastat hiljem. Isadel esineb neid sama sageli kui emadel. Teadlased rõhutavad, et enneaegne sünd on ise vaimse tervise riskitegur, mistõttu abi vajaks iga pere, mitte ainult need, kes seda ise välja ütlevad. Kuna haiglaaeg kestab sageli kuid, saab tuge pakkuda juba osakonnas ja jätkata pärast koju minekut. Kui tunned, et ei saa hakkama, räägi sellest arsti, perearsti või nõustajaga.
Allikas: Treyvaud K, Brown SJ. Mental health of children and parents after very preterm birth. World Psychiatry, 2022;21(1):148–149. Loe artiklit (inglise keeles)
Mis on teistele aidanud?
Räägi tunnetest partneri, pere, arsti, õdede, vaimse juhendaja või teiste enneaegsete laste vanematega. Aitab ka toetusgrupp.
Puhkus tõstab energiat ja vastupanuvõimet. Nutmine on okei, see alandab pinget.
Kirjuta üles nii lapse seis kui ka enda mõtted ja tunded.
Teadmised annavad kindlustunnet ning vähendavad hirmu ja abitust.
Võta abi vastu, kui seda pakutakse.
Enneaegse lapse sünd ja haiglas viibimine võivad kaasa tuua palju erinevaid tundeid. Kui tunned, et vajad tuge, räägi oma perearsti, lapse arsti või lähedasega. Sa ei pea kõigega üksi toime tulema. Emotsionaalset tuge saad ka usaldustelefonilt 116 123 (iga päev, ööpäevaringselt).
Meie nõustajad kuulavad, toetavad ja jagavad kogemust.
Eva Näf
Kriisi- ja leinanõustaja, superviisor ja coach, õde, mänguterapeut
E-post: eva.naf@enneaegsedlapsed.ee
Kristel Kukk
Kogemusnõustaja, imetamisnõustaja
E-post: kristel.kukk@enneaegsedlapsed.ee
Nõustamine on tasuline teenus. Kui soovid teada teenuse hinda, kirjuta nõustajale ja ta saadab sulle täpse hinnainfo.
Allikad: Enneaegne laps. Juhendmaterjal lapsevanemale. Statistika lõigu allikas: Cîmpian DM, Strete GE, Cîmpian CI, Suciu LM, Cucerea M, Bacârea V, Pușcașiu L. The Impact of Preterm Birth on Parents’ Mental Health and the Role of Family-Centred Interventions: A Narrative Review. Children, 2025;12(10):1311. Loe artiklit (inglise keeles)