Enneaegsetel on emalt saadud kaitsekehi vähem ja immuunsüsteem on ebaküpsem, seetõttu ohustavad neid vaktsiinidega välditavad haigused rohkem. Uuringute põhjal on vaktsiinid enneaegsetel tõhusad ja kõrvaltoimed samad kui ajalistel lastel.
Millal vaktsineeritakse?
Üldjuhul vaktsineeritakse enneaegseid lapsi kalendaarse vanuse järgi, vähendamata vaktsiini annust. Mõne vaktsiini puhul arvestab arst ka lapse kaalu ja tervist.
Selle aja otsustab arst lapse kaalu ja küpsuse järgi. Vahel antakse vaktsiin hiljem kui tähtaegsetel lastel.
Aeg sõltub lapse seisundist ja sellest, kas ema on B-hepatiidi viiruse kandja. Kandja ema lapsele tehakse vaktsiin kohe pärast sündi.
Enamasti kalendaarse vanuse järgi. Väga väikeste ja varem hingamispausidega laste puhul võib arst last pärast vaktsineerimist jälgida.
Väga väikestel enneaegsetel, eriti kui neil on kopsuhaigus või hingamispausid, võivad pausid pärast vaktsineerimist sagedamini tekkida. Seetõttu otsustab arst, kas last tuleb pärast vaktsineerimist jälgida.
RS-viiruse ennetus
RS-viiruse vastu rutiinset vaktsiini lastele ei ole, kuid raske nakkuse ohtu saab vähendada arsti poolt antava antikehi sisaldava ravimiga. Loe lähemalt lehelt RS-viirusnakkus.
Kui lapsel on krooniline kopsuhaigus
- Lapsele on soovitatav gripivaktsiin igal aastal alates ühest eluaastast.
- Pneumokokivaktsiinide aja otsustab arst.
- Pereliikmeid on soovitatav gripi vastu vaktsineerida igal aastal, kuni laps on umbes 3–4-aastane.
Millal vaktsineerimine ära jääb?
Vaktsineerimise vastunäidustus on keskmise või raske kuluga haigus, mis kulgeb palavikuga või ilma. Kerge nohu ei ole takistus. Otsuse teeb alati arst.
Vaktsineerimise täpse kava koostab lapse lastearst või perearst. Palu seda lapse ravi lõppedes haiglas selgitada.