Liigu põhisisu juurde
Tee annetus
Tunded ja tugi · 2/3

PTSH ehk ärevushäire

Traumajärgne stressihäire võib tekkida pärast enneaegse lapse sündi ja intensiivraviosakonnas viibimist. Loe, kuidas seda ära tunda ja kust abi saada.

Mis on PTSH?

Traumajärgne stressihäire (PTSH) on ärevushäire, mis võib tekkida pärast suurt traumat. Traumat ei pea otseselt ise kogema, piisab ka sellest, et seda näed. Enneaegse lapse sünd ja intensiivraviosakonnas olemine võivad olla vanemale just selline kogemus.

Sa ei ole selles üksi

Uuringute põhjal põeb sünnitusjärgset depressiooni üle 40% emadest, kelle vastsündinu on olnud intensiivravis, ja rohkematel kui pooltel esineb ärevust või PTSH tunnuseid. Ka isadel on see võimalik. Sellest räägitakse vähe, seetõttu jäävad paljud vaikides üksi.

Millised on tunnused?

Meenutused ja luupainajad

Haiglas nähtu ja kuuldu kordub peas või unes, näiteks monitoride piiksumine või aparaadi heli.

Ärevus ja kehareaktsioonid

Südamepekslemine, iiveldus, pearinglus või paanika, kui sa lähed haiglasse või kuuled sarnaseid helisid.

Vältimine

Sa väldid kohti, inimesi või vestlusi, mis kogetut meenutavad, ja võid end teistest eraldada.

Pidevad mõtted

Sa mõtled kogu aeg juhtunule ja tunned end pingul, ärrituvana või tuimana.

Millal see tekib?

PTSH ilmneb sageli alles siis, kui suurim oht on möödas ja laps on kodus. Haigla tugi kaob kiiresti, lähedased arvavad, et raske aeg on seljataga, ja sinul võib tulla alles nüüd hetk, et kõik see läbi elada. Sellises olukorras võivad tekkida viha, kurbus ja kadedus teiste perede vastu. See ei tee sind halvaks vanemaks.

Mis aitab?

1
Räägi sellest

Lugedes teiste vanemate kogemustest tunned, et sa ei ole üksi. Räägi partneri, sõbra või teiste enneaegsete laste vanematega.

2
Küsi abi spetsialistilt

Kui tunnused kestavad või segavad igapäevaelu, pöördu perearsti, psühholoogi või psühhiaatri poole. PTSH ja depressioon on ravitavad.

3
Ära oota, et see ise mööduks

Mida varem abi küsid, seda kergem on.

Kui sul on raske, räägi sellest

Enneaegse lapse sünd ja haiglas viibimine võivad kaasa tuua palju erinevaid tundeid. Kui tunned, et vajad tuge, räägi oma perearsti, lapse arsti või lähedasega. Sa ei pea kõigega üksi toime tulema. Emotsionaalset tuge saad ka usaldustelefonilt 116 123 (iga päev, ööpäevaringselt).

Sooviksid rääkida kogemusnõustajaga?

Meie nõustajad kuulavad, toetavad ja jagavad kogemust.

Eva Näf
Kriisi- ja leinanõustaja, superviisor ja coach, õde, mänguterapeut
E-post: eva.naf@enneaegsedlapsed.ee

Kristel Kukk
Kogemusnõustaja, imetamisnõustaja
E-post: kristel.kukk@enneaegsedlapsed.ee

Nõustamine on tasuline teenus. Kui soovid teada teenuse hinda, kirjuta nõustajale ja ta saadab sulle täpse hinnainfo.

See leht annab üldist teavet ega asenda arsti või ämmaemanda nõuannet. Sinu lapse ja raseduse kohta küsi alati oma raviarstilt.

Sa ei pea seda üksi läbi elama

Loe, kuidas teised pered on enneaegse lapse sünni ja haiglaajaga toime tulnud.

Loe kogemuslugusid

Soovid meid aidata?

Sinu toetus aitab olla toeks enneaegse lapse perele ja tema lähedastele.

Tee annetus

Liitu uudiskirjaga

Uudised, üritused ja uued lood otse sinu postkasti.

Liitu