Siin on loetletud probleemid, mis enneaegsetel lastel võivad tekkida. See ei tähenda, et need kõik sinu lapsel ilmnevad. Mõned on kerged ja mööduvad, mõnda tuleb ravida. Sinu lapse seisundist oskab kõige täpsemalt rääkida teda ravinud arst.
Miks probleeme tekib?
Lapse organid arenevad üsas erineva kiirusega. Kui laps sünnib varem, ei ole mõned organid veel päris valmis, ja seetõttu on esimeste kuude probleemid seotud eelkõige ebaküpsusega. Mõned probleemid ilmnevad alles imiku- või lapseeas.
Selgitamiseks tehakse uuringuid ja analüüse. Vereanalüüsist selgub näiteks verevaegus, põletik või ainevahetushäire. Ultraheliga uuritakse aju ja südant. Kopsuröntgen on vajalik hingamisraskuse korral.
Levinumad probleemid
Kopsud küpsevad hilja ja neis on vähe ainet (surfaktanti), mis hoiab kopsualveoolid avatuna. Kergematel juhtudel aitab hingata mask (CPAP), raskematel hingamisaparaat, kuni laps jaksab ise.
Õhuke nahk ja vähe nahaalust rasva tähendavad, et laps jahtub kiiresti. Seetõttu on ta soojenduslambi all, soojendusvoodis või inkubaatoris.
Toitainete varusid on vähe ja veresuhkur võib langeda. Seetõttu alustatakse toitmist kohe pärast sündi.
Sügavalt enneaegset toidetakse esialgu veeni kaudu, hiljem sondi kaudu otse makku. Imemine tuleb hiljem. Toidu tagasivool on tavaline, sest seedetrakt on ebaküps.
Maks ei suuda veel bilirubiini ümber töödelda ja nahk muutub kollaseks. Vajadusel aitab valgusravi, mille vajaduse otsustab arst.
Ebaküps aju võib hingamise vahel peatada. Seda jälgitakse monitoriga ja hingamist toetatakse.
Ebaküpsusega võib kaasneda silma võrkkesta kahjustus (retinopaatia). Silmaarst kontrollib silmi regulaarselt ja vajadusel ravitakse laseriga või muul viisil.
Väikestel lastel võib ajus esineda verevalandusi. Neid avastatakse ultraheliga ja jälgitakse. Tagajärjed ilmnevad kas varem või alles hiljem.
Enneaegsetel on kuulmisprobleeme veidi sagedamini, seetõttu kontrollitakse kuulmist enne haiglast koju minekut ja hiljem uuesti.
Mis võib tulla hiljem?
Enneaegsetel on mõned probleemid sagedamini ka imikueas ja lapsena.
Raua varu on väike ja laps kasvab kiiresti, seetõttu esineb verevaegust sagedamini. Arst kontrollib ja soovitab vajadusel rauapreparaati.
Kaltsium ja fosfor ladestuvad suuremas osas raseduse viimasel kolmandikul, seetõttu võivad luud olla nõrgemad (rahhiit) ja hammastega probleeme tekkida.
Puusaliiges võib olla ebaküps. Seda jälgitakse, kuni laps kõndima hakkab.
Ema antikehi on vähe ja laps on viiruste ning soolenakkuste suhtes tundlikum. Vähemalt esimesed kuud tasub vältida rahvarohkeid kohti.
Närvisüsteem väsib kergemini ja laps võib olla üleerutatud. Mõnikord on raskusi keskendumisega, mis võib avalduda ka alles koolieas.
Kasvamine ja areng
Enneaegselt sündinud lastel on tugev kasvutung, sest nad peavad järele jõudma. Pikkuse ja kaalu juurdekasv jõuab enamasti kahe esimese eluaasta jooksul normi lähedale. See on siiski väga individuaalne. Esimestel eluaastatel hinnatakse lapse arengut korrigeeritud vanuse järgi.
Kuidas lapse tervist ja arengut jälgitakse, vaata lehelt Tervise jälgimine.
Iga lapse olukord on erinev. Küsi raviarstilt, millised probleemid on sinu lapsel ja mida need tähendavad. Kui midagi jääb arusaamatuks, palu see lihtsamalt seletada.