Kaksikud Luukas ja Marta sündisid 26. novembril 2002 Tallinnas Pelgulinna Sünnitusmajas 34./35. rasedusnädalal. Luukas sündis esimesena, Marta 10 minutit hiljem. Sünnitus oli kerge ja suhteliselt kiire, kestes vaid pisut alla 6 tunni. Luukase sünnikaal oli 2210 g, pikkus 46 cm, Apgar 8/8; Marta sünnikaal 2155 g, pikkus 47 cm, Apgar 7/6/7.
Mõlemad vajasid mõnda aega kohanemist kuvöösis, Marta sai ka hapnikumaskiga lisahapnikku. Kõhus väga ebamugavas sundasendis olemisest (mõlemad beebid pöörasid end tuharseisust peaseisu ilmselt alles päev enne sünnitust) oli Martal nägu üleni verevalumis, mis siiski kiiresti taanduma hakkas. Õnneks oli verevarustuse häire olnud vaid pindmine ning algul kahtlustatud IVH ei leidnud kinnitust. Infektsiooni ei leitud ka kummalgi.
Lastehaiglasse viidi titad üle 3. elupäeval. Mõne päeva elasid veel kuvöösis, kus nad kollasuse tõttu fototeraapiat said. Martal tuli seda korduvalt teha, kuna bilirubiinitase tõusis ravi lõpetades uuesti. Ja paar nädalat olid nad sonditoidul ka – tunnistan, osaliselt oli põhjus, et seda nii kaua teha tuli, ka selles, et ma ei osanud kuidagi toitmise logistikat paika saada: üritasin küll, aga kuna söömine võttis nii palju aega, jõudnuks üks kaksik näljaseks saada enne, kui ma teise toitmise lõpetasin. Lõpuks läksingi põhiosas lutipudelist toitmisele üle, toites neid väljalüpstud rinnapiimaga. Umbes 3,5 kuu vanuselt hakkasin neid tõsisemalt rinnale ümber harjutama ja alates 4,5 kuust söövad titad ainult rinnast.
Kosuma hakkasid nad algusest saati kenasti – haiglast koju tuleku päeval (3 nädalat pärast sündi) kaalus Luukas juba 2590 g ja Marta 2450 g. Kahekuusena aga juba pea neli ja pool kilo. Pooleaastastena kasvavad endiselt päris tublilt.
Pead hakkasid tõstma (süles olles kõigepealt) 3-nädalaselt ja varsti ka kõhuli lamades. Kahekuuselt vaatavad hoolega oma mänguasju ja voodikarusselli elukaid oskavad jälgida kenasti mõnda aega. Oma käed jäävad aeg-ajalt ette, neid siis uuritakse ja topitakse suhu ja vehitakse innukalt. Seda nn koogamist on mõned korrad ette tulnud, regulaarselt nad seda kahekuuselt veel ei teinud. Naeratused on ka veel rohkem spontaansed kui teadlikud. Söömise ajal kipuvad tihtipeale tukkuma jääma, nii et see iseenesest mõnus suhtlemisvõimalus läheb ka pahatihti vett vedama. Kui tuju paha, siis hääle/suhtlemise peale küll ei rahune, pigem puudutuse või süllevõtmise peale. Samas on kaksikutega ilmselt paratamatu, et titade nn hoolduseks, mähkmevahetus-riietamine-söötmine (+lüpsmine) jms. kulub rohkem aega ja jagamatut tähelepanu saavad nad ükshaaval ilmselt oluliselt vähem kui üksik beebi.
Pooleaastaselt võib öelda, et kaksikud on oma arengus “omaealistest” küll mõnevõrra hilisemad – uusi oskusi omandavad teistest nn samavanustest ca kuu-kahe võrra hiljem – aga täis lusti ja elurõõmu ning tublid ja terved lapsed.
Kui mõni lugu kõnetas ja sul on vaja oma tunnetest või muredest rääkida, aitab kogemusnõustaja. Ta on ise enneaegse lapse vanem, kuulab sind ja aitab sul leida oma tee.
Nõustamine on tasuline teenus. Kui soovid teada teenuse hinda, kirjuta nõustajale ja ta saadab sulle täpse hinnainfo.
Leia kogemusnõustajaKuidas oma lugu jagada?
Need küsimused aitavad alustada, kuid sa ei pea neile kõigile vastama:
Soovi korral võid kasutada ainult eesnime või initsiaale.