Kristiina sündis 2006. aasta alguses erakorralise keisrilõike teel. Rasedusnädalaid oli 26. Olin sattunud haiglasse juba 3 päeva varem, et opereerida emakakaelalt polüüp, mis avastati tavapärase kontrolli käigus (opereerida taheti, kuna oli veritsus). Haiglas tehtud läbivaatuse käigus aga avastati, et emakakael oli teadmata põhjustel hakanud avanema. Tilgutite all õnnestus 3 päeva veel vastu pidada, enne kui platsenta irdus. Tagantjärele mõtlen, et tänu jumalale, et üldse haiglas olin …
Lastehaigla reanimatsioonis oli tütar kuu aega – ainsaks suuremaks probleemiks oli hingamine. Kunstlikul hingamisel oli ta 7 päeva, kuid peamine probleem oli just selles, et Kristiina nina oli nii õrn, et ei kannatanud CPAPi. Õed küll panid erineva suurusega maske, kuid ega see suurt ei aidanud. Nina ja nahk selle ümber olid ikka väga-väga katki. Selle „mälestuseks” on tüdrukul siiani ninal arm.
CPAPist saime lahti pärast esimest elukuud, kui Kristiina 2. intensiivi üle viidi. Siiski oli meil mureks apnoe, mida võis olenevalt päevast isegi 7–8 korda ette tulla. Märkasime seda, et apnoe tuli tüdrukul tihtipeale just siis, kui ta mu põues ihu vastas oli. Arst arvas, et tal oli lihtsalt nii hea olla, et jäi nii sügavalt magama ja unustas seejuures hingamise ära.
Meie tõeliselt suureks mureks kujunesid silmad – väga kiiresti arenes silmades välja ROP 3. aste PLUS. Operatsioonil oleme siiani käinud kolm korda – esimesena tehtud laseroperatsioon kahjuks ei aidanud. Teise opi käigus pandi silmadele silikoonvõrud, et võrkkesta kinni hoida ning kolmanda opiga võeti siis võrud ära. Meie õnneks võrude panekust oli siiski abi – ühel silmal on võrkkest täiesti kinni, teisel osaliselt lahti (enne opi kardeti võrkkestade täielikku irdumist). Kõrvalt jälgides on aru saada, et Kristiina näeb kaugele küll kehvasti, kuid lähedale nägemine tundub olevat piisavalt hea. Praegu ei oska küll ükski arst öelda, kui hästi ta tavamõistes näeb – eks see selgub siis, kui ta ise juba rääkida oskab.
Haiglas olime kokku kolm kuud. Koju lubati meid nädal enne seda, kui Kristiina tegelikult sündima pidi. Kodus olles polegi peale silmade olukorra teisi vähegi arvestatavaid muresid olnud.
Kristiina on igati elurõõmus laps. Areng on väheke aeglasem nagu enneaegsetel ikka, samuti on kehvem nägemine pidurdanud roomamist, püsti tõusmist jmt. Kuid siiani ei ole siiski midagi „raamatujärgset” tulemata jäänud.
Praegu võib öelda, et arvestades kõikvõimalikku haiguste ja hädade skaalat, mis sügavalt enneaegseid ohustavad, on meil siiani läinud ikka suhteliselt kergelt.
Sünnikaal 780 g ja pikkus 35 cm
1 kuu vanuselt kaalus 988 g, pikkus 37 cm
2 kuu vanuselt kaalus 1489 g, pikkus 41 cm
3 kuu vanuselt kaalus 2202 g, pikkus 44,5 cm
4 kuu vanuselt kaalus 3750 g, pikkus 54 cm
5 kuu vanuselt kaalus 4980 g, pikkus 56 cm
6 kuu vanuselt kaalus 5800 g, pikkus 57,5 cm
7 kuu vanuselt kaalus 6500 g, pikkus 59 cm
8 kuu vanuselt kaalus 7600 g, pikkus 63 cm
9 kuu vanuselt kaalus 8100 g, pikkus 67 cm
10 kuu vanuselt kaalus 8650 g, pikkus 69 cm
11 kuu vanuselt kaalus 8900 g, pikkus 69,5 cm
12 kuu vanuselt kaalus 9200 g, pikkus 70 cm