Paljud enneaegsena sündinud lapsed kasvavad terveteks ja õnnelikeks inimesteks. Osal võib enneaegsus siiski mõjutada tervist, õppimist või käitumist. Mida rohkem sa tead, seda paremini saad last toetada.
Tervis
Mida varem laps sündis, seda suurem on hilisemate terviseprobleemide risk. Mõni mure kaob aja jooksul, mõni ilmneb alles noorukieas või täiskasvanuna. Enamikul lastest neid probleeme siiski ei ole. Mõned näited:
- Kopsud ja hingamine: astma ja krooniline kopsuhaigus (BPD).
- Nägemine: enneaegsuse retinopaatia (ROP) võib põhjustada prillide vajadust, kõõrdsilmsust või valgustundlikkust. Silmakontrollid on olulised.
- Kuulmine ja allergiad.
- Närvisüsteem: mõnel lapsel võib esineda epilepsiat, mida ravitakse tavaliselt ravimitega, või tserebraalparalüüsi, mis mõjutab liikumist ja kehahoiakut, kuid ei määra lapse intelligentsust ega õppimisvõimet.
- Meelte töötlus: laps võib olla tavalisest tundlikum või vähem tundlik helide, puudutuse või valu suhtes.
Kaitse lapse kopse: väldi tubakasuitsu ja õhusaastet ning hoia vaktsineerimised ajakohased. Liikumine ja sport toetavad hingamist, südant ja koordinatsiooni. Räägi arstiga, milliseid kontrolle tasub teha ja mida lapse puhul jälgida.
Lasteaed
Lasteaeda minemisel arvesta, et enneaegne laps võib haigestuda kergemini kui teised. Räägi arstiga, millal on lapsel hea alustada, ja anna rühma õpetajatele teada, et laps on sündinud enneaegselt. Kui laps vajab tuge, räägi õpetajatega abist.
Kool
Mõnel enneaegsena sündinud lapsel võivad kooliajal olla raskused tähelepanu, õppimise, lugemise või kirjutamisega. See ei tähenda, et laps ei saa hakkama, vaid et ta võib vajada lisatuge. Räägi õpetajaga lapse taustast ja vaata, kuidas laps toime tuleb. Kui kahtled kooliks valmisolekus või õppimises, küsi nõu lasteaiast, kooli tugispetsialistidelt, perearstilt või maakondlikust nõustamiskeskusest Rajaleidja.
Sõbrad ja iseseisvus
Mõni enneaegne laps on häbelikum, tundlikum või vajab rohkem aega sõprade leidmiseks. See on tavaline. Uuringute ülevaate järgi on väga enneaegselt (alla 32. rasedusnädala) sündinud lastel keskmiselt rohkem ärevust, tähelepanuraskusi ja raskusi kaaslastega suhtlemisel kui tähtaegselt sündinutel. Raskusi võib esineda umbes neljandikul lastest, aga paljudel neid ei ole ja suur osa kasvab sotsiaalselt hästi toimivaks. Vanema soe suhe lapsega ja vanema enda hea vaimne tervis aitavad varajase stressi mõju leevendada. Julgusta last, kuula teda ja aita tal leida tegevusi, milles ta tunneb end hästi. Räägi lapsele ka tema sünnilugu, kui ta selleks valmis on. Paljud lapsed on oma sünnist uhked.
Noorukiiga ja täiskasvanuks saamine
Noorukieas võivad enneaegsena sündinud noored vajada vahel rohkem toetust enesekindluse, õppimise ja ametivaliku küsimustes. Täiskasvanuna on neil mõnede haiguste, näiteks kõrge vererõhu või suhkruhaiguse risk veidi suurem. Seetõttu aitavad terved elustiilivalikud ja regulaarsed arstikontrollid hoida tervist.
Tähelepanu, tunded ja suhted
Alla 32 nädalaga sündinud lastel on uuringute järgi mõnevõrra sagedamini raskusi tähelepanu, suhtlemise ja tunnete reguleerimisega. Koolieelses eas võib see välja paista rahutuse või tugevate tunnepuhangutena. Hiljem kirjeldatakse neil sagedamini tähelepanu- ja aktiivsushäiret (ADHD), autismispektri häiret ja ärevust. Ühe ülevaate järgi on neil mõne psühhiaatrilise diagnoosi tõenäosus umbes kolm korda suurem kui tähtaegselt sündinud lastel. Risk väheneb aja jooksul ja enamikul lastest neid raskusi ei teki.
Varajane tugi aitab. Uuringute järgi võivad lapse tunnete reguleerimist ja käitumist parandada nii vanema ja lapse suhet toetavad programmid kui ka varajane sekkumine. Kui märkad muret, ütle seda lapse arstile. Samuti on vanemal õigus küsida abi enda vaimsele tervisele, sest pereliikmete heaolu mõjutab omavahel.
Allikas: Treyvaud K, Brown SJ. Mental health of children and parents after very preterm birth. World Psychiatry, 2022;21(1):148–149. Loe artiklit (inglise keeles)
Mida vanemana teha?
Käi kontrollidel, sealhulgas silmakontrollis, ja küsi, mida jälgida. Ütle igale arstile, et laps sündis enneaegselt, ja hoia haiglaaja ning ravide kokkuvõte alles. Ära jäta tähelepanuta oma tunnet.
Enneaegsus võib mõjutada last varjatult. Õpetaja saab aidata, kui ta teab.
Enneaegsed lapsed on sageli visad ja sihikindlad. Toeta seda.
Kogemusnõustajad ja teised vanemad mõistavad sind. Vaata lehte Nõustajad ja spetsialistid.
Kui sa muretsed lapse arengu, õppimise või käitumise pärast, räägi sellest lapse arsti või spetsialistiga. Varajane tugi aitab.