Enneaegne laps vajab kodus enamasti rohkem aega, rahu ja jälgimist kui tähtaegne. Kui sul on küsimusi, ära oota, vaid küsi. Lapse arst, pereõde ja haigla osakond on selleks olemas.
Toitmine
Enneaegne laps sööb sageli väiksemaid koguseid ja väsib kiiresti. Toitmine võib võtta kaua aega. Hoia last toitmise ajal poolpüstises asendis ja tee pause. Kui pumpad piima või imetad, loe lehti Toitmine ja Rinnapiima väljapumpamine. Kui laps ei võta piisavalt toitu, ei võta kaalus juurde või sööb väga vaevaliselt, räägi arstiga.
Vannitamine
Enneaegne laps jahtub kergesti ja nahk on õrn. Vannita teda lühidalt, soojas ruumis ning kontrolli veetemperatuuri enne lapse vette panemist, näiteks vee termomeetriga või küünarnukiga. Kuivata laps kohe ja mässi sooja. Alguses piisab pesemisest vähem tihti. Küsi osakonnast, millal ja kuidas last esimest korda kodus vannitada.
Uni
Lapse magamise ohutus on väga oluline. Hoia lapse uneasemel nende reeglite järgi:
Pane laps magama selili.
Lapse oma voodis, tasasel madratsil ilma patjade, tekkide ja pehmete mänguasjadeta.
Soovitatav on, et laps magaks esimesed kuud vanemate toas, kuid oma voodis.
Laps ei tohiks magada ülekuumenenult. Kontrolli, et ta ei higistaks.
Tubakasuits suurendab ohte. Ära suitseta lapse läheduses ega selles ruumis.
Enneaegsetel on rahulik uni vahel lühikeste ja sagedaste ärkamistega. See on tavaline ja rutiin tekib järk-järgult.
Haiguse tunnused ja mida teha
Enneaegne laps võib haigestuda kiiremini ja haigus võib areneda kiiresti. Pöördu kohe arsti poole, kui:
- laps hingab rahulikult olles kiiresti (üle 60 korra minutis), vaevaliselt, rindkere tõmbub sisse või hingamisel on pausid
- nahk, huuled või küüned lähevad sinakaks, lillakaks või hallikaks
- laps on tavatult loid, väga väsinud, ärritunud või nutab lohutamatult
- laps sööb palju vähem, kaal langeb või mähkmeid on tavapärasest vähem märjad
- laps oksendab toitmise ajal või pärast seda korduvalt või oksendis on tumeroheline (siis on vaja kohe abi)
- kehatemperatuur on 38 °C või kõrgem; alla 3 kuu vanuse lapse puhul pöördu kohe arsti poole
- lööve katab suure osa kehast, näeb välja mädane või kaasneb palavik
- laps tõmbab kõrva, näib valus olevat või kõrvast tuleb verd või mäda
- kõhulahtisus, kõhukinnisus või selge muutus roojamises
Helista kohe 112, kui laps on raskesti äratatav või loid, ei hinga, on sinine, lilla või hallikas, lämbub, on krampides, on neelanud midagi mürgist, on saanud peavigastuse või verejooks ei peatu. Palavikukrampide korral helista samuti 112 ja näita last pärast arstile. Muudel küsimustel võid helistada perearsti nõuandetelefonil 1220 või kontakteeruda oma lapse arsti või haigla osakonnaga.
Kodu keskkond
Hoia kodu puhas, aga ära tee seda ärevuseks. Peske käsi enne lapse võtmist, hoia kodu suitsuvaba ning õhuta regulaarselt. Väldi lapse viimist rahvarohketesse kohtadesse esimestel kuudel, eriti nakkushooajal. Lemmikloomad võivad olla lapsele kindlustavad, aga hoia nad lapsest ja lapse voodist eemal ning pese käsi pärast nendega mängimist.
Külalised
Küllatulijad on teretulnud, kui nad on terved. Palu neil käed pesta ja mitte tulla, kui neil on külmetus, köha, palavik või kõhuhäire. Sul on õigus öelda ei, kui laps või sina vajate puhkust. Hea on kokku leppida, kellele tohib last anda ja kui kaua külastus kestab.
Ravimid ja seadmed
Kui laps saab ravimeid või vajab seadet, pea ravimite ajast ja annusest kirjalikku arvestust. Küsi arstilt või apteekrilt, kuidas ravimit anda ja mida teha, kui annus jääb vahele. Ära muuda annust ilma arstiga rääkimata.
Hoolitse ka enda eest
Väsinud ja mures vanem vajab tuge. Maga siis, kui laps magab, söö korralikult ja võta abi vastu. Lähedased tahavad sageli aidata, aga ei tea kuidas, nii et ütle konkreetselt: toit, koristamine, poeskäik või teiste laste lasteaeda ja kooli viimine aitavad sageli rohkem kui sõnad. Määra üks inimene, kes jagab uudiseid teistele, et sa ei pea sama asja korduvalt kordama. Kui haiglasõidud ja muud kulud kasvavad, küsi haigla sotsiaaltöötajalt toetuse võimaluste kohta. Kui tunned pikemat aega kurbust, ärevust või lootusetust, räägi sellest arstile. Rohkem infot: Tunnetega toimetulek.