Kui laps vajab õppimisel tuge, on lasteaial ja koolil kohustus seda pakkuda. Parim algus on avatud vestlus õpetajaga.
Hariduslik erivajadus
Hariduslik erivajadus tähendab, et laps vajab õppimisel või arenguks tavapärasest rohkem tuge. Põhjuseks võivad olla näiteks kõne-, tähelepanu-, nägemis-, kuulmis- või õppimisraskused. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kohustab koole last toetama ja pakkuma talle vajalikke tugiteenuseid.
Mida kool võib pakkuda?
Logopeed, eripedagoog, psühholoog või sotsiaalpedagoog. Teenuse korraldab direktor.
Õpetaja kohandab ülesandeid, materjale või aega. Vajadusel koostatakse individuaalne õppekava.
Tugiisiku teenus aitab last päeva jooksul. Seda korraldab kohalik omavalitsus.
Mõnel lapsel aitab väiksem õpperühm või eraldi tugitunnid.
Mida teha vanemana?
Anna õpetajale teada, et laps on sündinud enneaegselt ja mis talle on raske. Õpetaja on sinu peamine koostööpartner.
Kool saab hinnata, millist tuge laps vajab ja milliseid teenuseid pakkuda.
Räägi regulaarselt, mis toimib ja mis mitte. Kui ei toimi, muuda tugi.
Kui kooli lahendused ei aita, pöördu Rajaleidja nõustamiskeskusse, telefon 735 0700. Vaimse tervise teemadel aitab koolipsühholoogide tugiliin 1226 (E–R kell 16–20).
Koolivaliku küsimustes aitab kohaliku omavalitsuse haridusspetsialist.
Lasteaed
Ka lasteaias võib laps vajada tuge: tugiisikut, väiksemat rühma või logopeedi. Räägi rühmaõpetaja ja direktoriga ning küsi, milliseid teenuseid lasteaed pakub. Kohalik omavalitsus korraldab tugiisiku teenuse ja vajadusel leiab sobiva lasteaia.
Kui laps vajab ravi või taastusteenuseid
Kui tavapärased tugiteenused ei aita lapsel puudest tulenevate piirangutega toime tulla, pöördu Sotsiaalkindlustusametisse. Loe ka lehte Järelravi ja toetus ja Pikaajaline mõju.
Sinu teadmine lapse tugevustest ja raskustest on koolile väärtuslik. Julge küsida, selgitada ja vajadusel eeskostja olla.