Liigu põhisisu juurde
Tee annetus
Haiglas · 3/4

Esimene kohtumine

Mis juhtub pärast sündi, kuidas enneaegne laps välja näeb ja mida küsida, kui sa temaga esimest korda kohtud.

Sa võid tunda kõike korraga

Hirm, kergendus, võõrandumine. Esimene kohtumine väikese lapsega kuvari- ja juhtmemere keskel võib olla raske. See on tavaline ja sa ei pea olema kohe „valmis“.

Mis juhtub kohe pärast sündi?

Enneaegne laps vajab sageli abi juba esimestel minutitel. Kohal on lastearst ja õde, kes on selleks valmis. Tavaliselt tehakse nii:

1
Soojus

Laps asetatakse soojenduslambi alla, et ta ei jahtuks. Väikese lapse nahk on õhuke ja ta kaotab soojust väga kiiresti.

2
Hingamisteede puhastamine ja kuivatamine

Suu ja nina puhastatakse lapsest ja ta kuivatatakse õrnalt, mis ühtlasi ärgitab hingama.

3
Hingamise toetamine

Vajadusel aitab laps hingata mask või hingamistoru. Enneaegse lapse kopsud ei ole veel küpsed.

4
Hapnik ja jälgimine

Lapsele lisatakse vajadusel hapnikku. Andurid jälgivad pulssi, hingamist ja hapniku hulka veres.

5
Vedelik ja toitained

Veenikanüüli kaudu antakse glükoosilahust, sest laps ei jaksa veel ise piisavalt süüa.

6
Kopsuküpsust toetav aine

Väga väikestele lastele võidakse hingamisteedesse anda surfaktanti, mis aitab kopsukudedel avaneda.

Lähedus on oluline ka haiglas

Iga enneaegse lapse algus on erinev. Mõni laps vajab rohkem arstiabi, mõni saab olla kohe vanema lähedal. Küsi personalilt, kuidas saad oma lapsega koos olla, tema eest hoolitseda ja temaga sidet luua.

Kuidas laps välja näeb?

Enneaegne laps näeb teistsugune välja kui tähtaegne vastsündinu. See ei tähenda, et midagi on valesti. Need tunnused on sünnitusnädalaga seotud ja muutuvad aja jooksul.

Õhuke, läbikumav nahk

Naha all paistavad veresooned. Nahk on punakas ja õrn.

Kohev karvakate

Keha katab õhuke karvakiht (lanugo), mis kaob hiljem.

Suur pea, pikad jäsemed

Pea paistab kehaga võrreldes suur ja jäsemed pikad. Nahaalust rasva on vähe.

Silmad ja kõrvad

Silmalaud võivad olla veel kinni. Kõrvad on pehmed ja kergesti painduvad.

Liigutused ja refleksid

Enneaegne laps liigutab end vähem ja liigutused on sagedamini tõmblevad kui tähtaegsel lapsel. Ta väsib kiiresti ja magab suurema osa ajast. Imemisrefleks tekib hiljem, tavaliselt umbes 32.–34. nädalal, ja kuni selle ajani toidetakse last sondi kaudu.

Mida personalilt küsida?

  • Mis lapsega praegu toimub ja mida iga aparaat teeb?
  • Millal ja kuidas ma tohin last puudutada, hoida või nahk nahale võtta?
  • Millal toimub arstivisiit ja kellelt ma saan info?
  • Kuidas ma saan lapse hooldamises osaleda?
  • Kuidas ja millal ma saan piima lapsele anda?
  • Kellega ma saan rääkida, kui mul on raske?

Millal laps koju saab?

Kodu ei määra ainult sünnikaal ega -nädal. Laps võib minna koju, kui ta:

Hoiab ise soojust

Ta ei vaja enam soojenduskappi ega -voodit.

Sööb ise

Ta saab toitu rinnast või pudelist ja ei vaja sondi.

Võtab kaalus juurde

Kaal tõuseb stabiilselt.

Ei vaja monitoorimist

Hingamine ja süda on stabiilsed ning tõsiseid apnoehoogusid pole.


Enamasti jõuavad lapsed koju umbes 36.–38. rasedusnädala vastava vanuse ajal, kuid väga väikesed lapsed võivad vajada rohkem aega. Iga laps on erinev.

See leht annab üldist teavet ega asenda arsti või ämmaemanda nõuannet. Sinu lapse ja raseduse kohta küsi alati oma raviarstilt.

Sa ei pea seda üksi läbi elama

Loe, kuidas teised pered on enneaegse lapse sünni ja haiglaajaga toime tulnud.

Loe kogemuslugusid

Soovid meid aidata?

Sinu toetus aitab olla toeks enneaegse lapse perele ja tema lähedastele.

Tee annetus

Liitu uudiskirjaga

Uudised, üritused ja uued lood otse sinu postkasti.

Liitu