Lugu sai alguse sellest, et 18. juulil 2013a hakkasid veed tilkuma, läksin kontrolli Pelgulinna sünnitusmaija, kus viidi kohe sünnitusosakonda. Sünnitustegevus puudus, jäeti jälgimisele, tehti ka süstid kopsude ettevalmistamiseks. 19. juulil tuli ämmaemand ja ütles, et siin ei ole enam midagi teha, sünnitus tuleb esile kutsuda kuna veed on rohelised. Sünnitus läks kergelt ja päris ruttu. Apgar 8/9/9. Laps oli valju kisaga ja kõik oli korras. Viidi intensiivi jälgimisele, ei vajanud hingamisaparaate ega midagi. Tunni pärast läksin last vaatama, toitsin teda ja kõik oli korras, poiss sai ilusti rinnast imemisega hakkama.
3. elupäeval kui pidime ühte palatisse saama, tabas mind hommikul paanika. Läksin last toitma nii nagu iga hommik kell 6 ja arst ütles et me ei toida teda hetkel, et lapsel oli kaka sees veri ja jälgivad kas läheb üle või ei. Tehti röntgen ja analüüsid ja tehti otsus laps saata NEK i kahtlusel Tallinna Lastehaiglasse, mind kirjutati haiglast välja. Sealt maalt alates hakkas pihta õudus, läksime last vaatama, kuid meid ei lastud kuna last valmistati operatsiooniks ette.
Täielik teadmatus oli midagi kohutavat. Saime lapse juurde alles järgmisel päeval, siis kui külastusaeg oli. Siis arst ütles, et tegid operatsiooni kontrollimaks mis toimub sooltega, lõikasid lahti ja õmblesid kinni. Lapsele pandi diagnoosiks NEK ehk siis sooltepõletik. Tegid otsuse, et hoiavad last 0-dieedil, saab ainult vajalikud vedelikud tilga abil ja antibiootikumi ravi. Sai mitmeid vereülekandeid, mõne nädala möödudes tekkis ka sepsis. Laps muutus ka kollaseks aga see ei olnud mitte see kollasus mis tekib enneaegsetel vaid maksast tekkinud kollasus, kuna mingi ravim ei sobinud lapsele. Kardeti maksakahjustust aga õnneks maks oli korras.
30.07 tekkis lapsel septiline šokki kliiniline pilt: pulss läks kõrgeks X210 ja vererõhk madalaks, õnneks 5-6h vedelikraviga stabiliseerus. Arstid ütlesid ainult, et elame üks päev korraga ja ja loodame kõike paremat. Ja nii möödus 1,5 kuud 0-dieedil ja meie saime ainult last vaatamas käia. Lõpuks saime kokku IX osakonda, kus veetsime veel 5 päeva ja lõpuks saime koju. Kõik on siiani hästi kulgenud, oleme 4 kuused, pikkust 61 cm ja kaalu 5900g.
Siiani ei tea ma põhjust miks tekkis enneaegne sünnitus ja ega see enam polegi oluline, olen õnnelik, et meil on terve poiss kodus. Olen tänulik ka Tallinna Mustamäe Lastehaigla intensiivravi osakonna juhatajale dr. Ilmojale ja kogu tema meeskonnale.