Väga enneaegsena sündinud lapse tervisekontroll lapse esimesel ja teisel eluaastal
Enneaegsetena sündinud lastel on organismi ebaküpsuse ja vastsündinueas põetud haiguste tõttu sageli risk hilisemate tervise- ja arenguhäirete tekkeks, mistõttu esmase haiglaravi lõppedes jätkub laste järelkontroll riskivastsündinute tervisekeskustes. Järelkontrolli eesmärgiks on laste tervise-, kasvu- ja arenguhäirete ennetamine ja varajane avastamine ning kõrvalekallete ilmnemisel laste õigeaegne ravile suunamine. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ja Tallinna Lastehaigla juures töötab sama meeskond, kes osales lapse ravimisel, jälgib lapse kasvamist ja arengut ning toetab teda kodueluga kohanemisel.
Riskivastsündinute tervisekeskustesse kuuluvad Eestis jälgimisele:
- kõik enneaegsed vastsündinud, kes on sündinud enne 32 rasedusnädalat (GN)
- küpsemad enneaegsed, kui nad põdesid rasket haigust (nt bronhopulmonaalne düsplaasia, III-IV astme intraventrikulaarne hemorraagia, periventrikulaarne leukomalaatsia, sepsis, üsasisene infektsioon), mis suurendab arenguhäirete ja krooniliste haiguste riski.
Enneaegse lapse haiglast kojuminekul otsustab raviarst, kas on näidustatud lapse järelkontroll lastearsti jt spetsialistide poolt riskivastsündinute tervisekeskuses, ning koostab vajadusel lapse individuaalse jälgimisprogrammi.
Väga enneaegsena sündinud lapse tervisekontroll
Riskivastsündinute tervisekeskuses jälgivad last lastearst ja füsioterapeut lapse korrigeeritud vanuses 0, 2, 4, 6, 9 ja 12 kuud. Igal vastuvõtul hindab lastearst lapse üldist tervist, kasvamist ja arengut, nõustab lapse toitmise, immuniseerimise, aneemia ja rahhiidiga seotud küsimustes, teostab vajalikud uuringud, ravi ning koordineerib jälgimisprogrammi. Füsioterapeut hindab lapse motoorset arengut ning nõustab lapsevanemaid koduse tegeluse suhtes. Kõrvalekallete ilmnemisel suunab lastearst lapse spetsialisti konsultatsioonile ja ravile. Perearst jälgib vaheldumisi lastearstiga lapse kasvamist ja arengut, nõustab hoolduse, toitmise ja õnnetuste vältimise suhtes, teostab immuniseerimised ning jälgib lapse arengukeskkonda ja pere psühhosotsiaalset toimetulekut. Ägeda haigestumise korral tegeleb lapsega perearst.
Väga enneaegse lapse kasvamise ja arengu jälgimisel tuleb lapse vanust korrigeerida teise eluaasta lõpuni. Kaitsesüstide tegemisel võib arvestada lapse kalendaarset vanust, kuid graafik sõltub vaktsineerimise alustamisest; iga vaktsineerimise vahel on vaja jälgida vajalikku intervalli.
Väga enneaegsena sündinud imiku tervisekontroll riskivastsündinute tervisekeskuses
Lastearst, füsioterapeut
Silmaarst – retinopaatia skriining (vajadusel)
Uuringud (kui haiglas veel ei tehtud)
- kuulmisskriining
- puusaliigese ultraheliuuring
- aju ultraheliskriining, soovitavalt aju MRT 40 GN-l
Lastearst, füsioterapeut
Lastearst, füsioterapeut
Uuringud, vajadusel puusaliigese röntgenogramm
Lastearst, füsioterapeut
Korduv kuulmise kontroll
Lastearst, füsioterapeut
Lastearst, füsioterapeut
* lapse 1. eluaasta kasvamise ja arengu üldhinnang ning selle edastamine 2. eluaasta jälgimismeeskonnale
Lasteneuroloog
* lapse psühhomotoorse arengu kokkuvõttev hinnang, närvisüsteemi haiguste diagnostika ja ravi, vajadusel edasise sekkumistaktika planeerimine
Kliiniline psühholoog (vajadusel) või logopeed
* lapse kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu hindamine (Bayley test)
Silmaarst
Lasteneuroloog (vajadusel)
* neuroloogiline läbivaatus koos arengu ja motoorika hindamisega, närvisüsteemi haiguste diagnostika ja ravi
Füsioterapeut
Korduv kuulmise kontroll
Lastearst
Lasteneuroloog
* närvisüsteemi haiguste diagnostika ja ravi, vajadusel lapse individuaalse arendusraviprogrammi koostamine
Füsioterapeut
Kliiniline psühholoog
* lapse kognitiivse ja sotsiaalse arengu hindamine (Bayley test)
Logopeed
* lapse suhtlemise ja kõne arengu hindamine
Silmaarst
Meeskondliku hinnangu andmine
Riskivastsündinute jälgimisprogrammi minimaalne kestus on kaks aastat. Lapse korrigeeritud vanuses 2 aastat otsustab spetsialistide meeskond (lastearst, neuroloog, kliiniline psühholoog ja logopeed) läbivaatuse, arengutestide ja eelnevalt teostatud uuringute alusel, kas enneaegsena sündinud laps on oma kasvus ja arengus ajalisena sündinud eakaaslastele järele jõudnud või vajab jätkuvat jälgimist ja ravi erinevate spetsialistide poolt.
Enneaegsete laste sõeluuringud I-II eluaastal
Sõeluuringul ehk skriinimisel uuritakse kõiki vastsündinuid haiguste varajaseks avastamiseks.
Sõeluuringu eesmärgiks on leida need lapsed, kes on haiged, et alustada õigeaegset ravi või ravidieeti (fenüülketonuuria, hüpotüreoos) ja kes vajavad varast käsitlust ja abi (nägemislangus, kurtus, puusaliigese düsplaasia).
Lapselt võetakse 3.- 4. elupäeval vereproov testpaberile, millele on kirjutatud ka lapse ema ja perearsti kontaktandmed. Tervetel vastsündinutel võetakse proov sünnitusmajades, enneaegselt sündinud ja haigetel lastel aga lastehaiglas, väga väikestel enneaegsetel korratakse proovi veel 1 kuu pärast. Tulemused selguvad 1-2 nädala jooksul. Kui testi tulemus ei ole normis, tehakse lapsel täiendavad uuringud.
- Fenüülketonuuria (FKU) on pärilik haigus, mille esinemissagedus on Euroopas 1:8300, Eestis 1: 6000 vastsündinu kohta. Igal aastal on meil diagnoositud 1-5 uut FKU juhtu. FKU korral on tegemist ühe ensüümi (fenüülalaniini hüdroksülaas) puudulikkusega organismis, mille tõttu hakkavad kuhjuma mürgised ained. Ravimata haigetel kujuneb välja keskmine kuni raske vaimne alaareng. Ajukahjustus tekib esimese viie eluaasta jooksul, kuid eriti tugev on toksiline toime esimesel eluaastal. Fenüülketonuuria raviks on eridieet, mille varasel alustamisel ja järjekindlal kasutamisel on võimalik üles kasvatada vaimselt ning füüsiliselt terve inimene. Reeglina kõigil lastel Eestis teisi ainevahetushaigusi praegu ei uurita, vajadusel on see võimalik.
- Kaasasündinud hüpotüreoos e kilpnäärme alatalitlus on raske haigus, mille hilinenud diagnoosimine viib lapse raske invaliidistumiseni, mida saab ära hoida kilpnäärme hormooni varase asendusraviga. Haiguse esinemissagedus on 1 : 3500 – 4500 vastsündinu kohta. Esimesed sümptomid (kuiv kollakas ja kare nahk, loidus, suur keel, kõhukinnisus, kehvveresus) ilmnevad tavaliselt alles esimese elukuu lõpuks ja on ebatüüpilised. Haigus täpsustatakse täiendavate uuringutega, lapse ravi juhib lasteendokrinoloog.
Nägemishäiretest on ohustatud enamik erakordselt enneaegsetest lastest. See on seotud peamiselt enneaegsete retinopaatia (ROP) ning selle tüsistustega hilisemas eas. Riskigrupi laste (sünnikaal alla 1500 g, sündimine enne 32. rasedusnädalat) silmade esmane kontroll toimub 4.- 6. elunädalal silmaarsti poolt. Edasi jälgib silmaarst last enamasti üks kord nädalas kuni 40. rasedusnädalani.
Kaasasündinud kuulmishäirete sagedus on enneaegsetel 3:100 ehk 3%. Kuni 5%-l enne 32. rasedusnädalat sündinud lastest esineb 5. eluaastal kuulmisprobleeme. Kõrge riskiga on väga enneaegsed vastsündinud, eriti kui neil oli aju vatsakestesisene verevalum või aju valgeaine kahjustus e periventrikulaarne leukomalaatsia. Täiendavateks riskiteguriteks on perekondlik lapseea kuulmiskao eelsoodumus, kaasasündinud viirusinfektsioon, näo või kõrvade ehituse anomaaliad, erakordselt kõrge bilirubiinitase, ajukelmepõletik ehk meningiit, raske hapnikupuudus sünnil, krambid, alajahtumine ning pikk kopsude kunstlik ventilatsioon. Haiglas kontrollitakse lapse kuulmist audiotestriga kojumineku eel. Alati ei õnnestu kuulmisfunktsiooni täpselt hinnata. Sõeluuringul võib esineda “vale-positiivset” või “vale-negatiivset” tulemust.
Väga enneaegsetel või riskiteguritega lastel kontrollitakse kuulmist veel 8 kuu ning 1,5 aasta vanuselt.
Kodus tuleks vanematel jälgida lapse kuulmist järgnevalt:
- kas laps nutab tugeva häälega ja kuuletub kõnele, kui tema vanus vastab ajalisele vastsündinule, st. sel ajal, kui ta oleks pidanud sündima (40. rasedusnädalal);
- kolmandal korrigeeritud elukuul kas ta
- tunneb ema häält ja naeratab kõnele, võpatab, kui keegi tuleb tuppa;
- magab, kui ümberringi on lärm, rahuneb teie hääle peale või peab ta teid nägema,
- nutab tugeva heli peale;
- kuuendal korrigeeritud elukuul kas laps
- eristab võõrast häält, häälitseb erinevate toonidega ja naudib häälelist mängu, nn. “ajab juttu”, suunab pilgu rääkija poole;
- korrigeeritud üheksandal elukuul peaks laps pöörduma kutse peale, reageerima oma nimele, oskama määrata kohta, kust heli tuleb, ja kuulama kõnet;
- aasta kuni pooleteise aasta korrigeeritud vanuselt kas ta ütleb juba mõned sõnad, vastab küsimusele nagu “kus on?”, matkib hääli.
Riskirühmade lapsi tuleb jälgida kuni kõne tekkimiseni. Ka kurdid lapsed lalisevad nagu kuuljadki kuni aastaseks saamiseni, siis jääb aga kõne areng peatuma, laste hääl muutub kriiskavaks. Kaasasündinud kuulmislangusega lapse hääl on monotoonne. Kui laps kasutab üksikuid sõnu, juurde neid ei tule, hääl on kime, esineb häälikuvigu või ta kasutab muid suhtlemisviise nagu viiplemine, huultelt lugemine, vastamine arusaamatus kõnes, võib põhjuseks olla hilisem kuulmiskahjustus. Kuulmine on väga oluline lapse kõne arengus ja ümbritseva tunnetamises. Kuulmiskahjustuse kahtlusel on näidustatud spetsialisti konsultatsioon, kes teeb kindlaks kahjustuse ulatuse ja lokalisatsiooni enne spetsiaalset ravi ning logopeedilist õpetust.
Puusaliigeste kaasasündinud düsplaasia ehk puusaliigese ebaküpsus, millele võib kaasuda nihestus e luksatsioon, on harva esinev häire (sagedus 1:1000 lapse kohta), mida esineb sagedamini tüdrukutel. Düsplaasia korral on puusanapp lamenenud, sageli on ebanormaalselt arenenud ka liigesekapsel koos ümbritseva sidekoega, mistõttu lihaste tõmbest ja liigest ümbritsevate pehmete kudede nõrkuse tõttu võib reieluu pea nihkuda üles- ja väljapoole. Sügavalt enneaegsetel lastel võib puusaliigese nihestus kujuneda liigeste ja kõõlussidemete ebaküpsusest tingituna ka hiljem, mistõttu enneaegselt sündinud lapsi tuleb jälgida kuni nende kõndima hakkamiseni. Enneaegset vastsündinut jälgivad lastehaigla lastearstid, hiljem perearstid ja -õed. Läbivaatusel fikseeritakse ka reievoltide asümmeetria ja kontrollitakse, kas jalad on ühepikkused. Puusaliigeste ultraheli-sõeluuring peaks toimuma hiljemalt kahe kuu (korrigeeritud vanus) ja röntgenuuring nelja (korrigeeritud) kuu vanusel imikul. Ortopeediga konsulteeritakse vajadusel.
Kliinilisel näidustusel (kui puusaliiges naksub või loksub) või puusaliigese arengulise düsplaasia riskitegurite esinemisel (tuharseis, sünd keisrilõikest, puusaliigese arengulise düsplaasia esinemine lähisugulastel) tehakse puusaliigeste UH uuring ja haigusliku seisundi kinnitumisel on sõltuvalt raskusastmest näidustatud kohene asendravi (lai mähkimine, abduktsioonipadi) ja/või ortopeedi konsultatsioon. Kui düsplaasiaga seotud nihestus jääb ravimata, kujunevad välja jalgade erinev pikkus, ebaloomulik kõnnak, jalavalu ja lõpuks liigeskulumine (osteoartroos).