Väga enneaegse lapse sünnijärgne toitmine erineb oluliselt küpsema vastsündinu toitmisest. Lapse uus üsaväline keskkond, haigused, kaalulangus, organismi väga väikesed toitainete varud, võimetus ise söömisega toime tulla võivad põhjustada lapsel varjatud nälgusseisundi ja hilisema kasvupeetuse, mis omakorda võib häirida lapse edasist arengut. Selle ennetamiseks rakendatakse tänapäeval esimestel nädalatel veenisisest ehk parenteraalset toitmist, mis kindlustab lapsele vajalikud toitained ja mikroelemendid. Äärmiselt oluline on seejuures ka varane suukaudne e minimaalne enteraalne toitmine (maosondi kaudu rinnapiim väga väikestes kogustes). Viimane soodustab seedekulgla küpsemist ja arengut. Päev-päevalt väheneb veenisisene ja suureneb suukaudne toitmine. Õige toitmine tagab üsasisese kasvukiiruse (15-30g kehakaalu kg kohta ööpäevas) ja kindlustab eeldatud sünnitähtajaks ehk 40. rasedusnädalaks lapse kasvu vastavuse ajalise lapse sünnimõõtudele. Lapsel on õige toitmise korral väiksem risk haigestuda ja parem väljavaade edasisele normaalsele arengule. Haiglas analüüsib arst regulaarselt lapse toidu koostist ja hulka. Kuigi rinnapiim on lapsele parim, ei piisa alati ainult sellest, et tagada tema optimaalne kasv. Sageli tuleb rinnapiima rikastada pulbriga, mis annab lisavalku, mineraale, või osa rinnapiimast asendada suurema energia- ja valgusisaldusega toiduseguga.
Rinnaga toitmine kodus
Haiglast väljakirjutamisel saab ema kaasa juhised, kuidas last toita. Parimaks toiduks enneaegsele lapsele on oma ema piim. Rinnapiimatoidul laps oskab ise hästi reguleerida talle vajalikku toidukogust. Kui laps vajab toitu rohkem, imeb ta rinda pikemalt ja nõuab sagedamini süüa (iga 2 tunni tagant või isegi sagedamini). Selle tagajärjel rinnapiima kogus suureneb. Vajadusel soovitab arst lisada rinnapiimale rinnapiimarikastajat, mida saab apteegist retsepti alusel soodustusega.
Kui rinnapiima ei ole, tuleb last toita piimaseguga, mida aitab valida arst või õde. Piimasegu saava lapse toidukogus suureneb lapse kasvades. Toidukorrad olgu pigem sagedased ja toidukogus korraga väiksem. Ööpäevane toiduhulk võiks olla kuni 40. rasedusnädalani 1/5 ja edasi 1/6 lapse kehakaalust.
Lihtsad reeglid, mida ei tohi unustada:
- piimasegu valmistamisel on oluline järgida valmistamise juhiseid pakendil (välja arvatud juhul, kui arst on soovitanud toimida teisiti)
- last ei tohi jätta söömise ajal üksi ega panna toitmise ajaks voodisse, sest nii võib ta lämbuda
- imikule ei sobi esimesel eluaastal põhitoiduks lehmapiim (valgusisaldus liiga suur, raua, vitamiinide ja mineraalainete sisaldus liiga väike) ega sojapiimasegu (mõjutab negatiivselt mitmete elundkondade arengut)
Lisatoit
Lisatoidu söömiseks lusikast peab laps piisavalt küps olema. Alustada võib 4-5. elukuul, vahel ka varem, arvestada tuleks individuaalsusega. Õige aja lisatoidu esmakordseks pakkumiseks leiate koos lapse arstiga.
Mõned märgid beebi valmisolekust:
- tekib oskus võtta huultega lusikast toitu
- kas tal on huvi teiste pereliikmete söömise vastu
- kas ta paneb asju enda suhu
- kas ta on rahul ainult piimatoiduga või on valmis millekski uueks
- alustada tuleks, hoides last oma kätel, edasi võib ta istuda kergelt toetatuna (turvahäll)
- asend peaks olema nii lapsele kui emale mugav, riietus vastav, mis lubab lapsel toiduga mängida
- toiduga mängimine kuulub olulise osana söömisõppimise juurde
- lisatoitu pakutakse lusikast, mahla joob laps ainult tassist (lusikast)
- lisatoitu ei lisata pudelisse piimatoidule!
- pakutakse korraga ühte uut toitu 3 – 7 päeva jooksul, esimesel päeval vaid lusikaotsatäis ja seejärel kogust tasapisi tõstes
Varane lisatoidu andmine soodustab närimisliigutuste arengut. Tuleks jälgida, kas uus toit lapsele sobib: kas ei teki nahalööbeid, kõhulahtisust, oksendamist, gaasivalusid. Kui laps on väga näljane või väsinud, mitte alustada lisatoiduga (oht kurku tõmbamisele), anda algul veidi piima, siis lisatoit. Toitmine toimugu võimalikult segamatult (televiisor, raadio võivad häirida lapse keskendumist söömisele).
allikas: Enneaegne laps. Infomaterjalid lapsevanematele
e-mail: kristel.kukk@enneaegsedlapsed.ee
tel: 55632491