Enneaegse vastsündinu hooldus
Laps sünnib 38 kraadisest niiskest keskkonnast kuiva ja jahedasse. Jahtumisest on eriti ohustatud enneaegne, kelle termoregulatsioon areneb ajapikku. Seetõttu ta vajab hooldust kas kuvöösis või soojendusvoodis ja nendest välja võtmisel tegelust soojenduslambi all. Laps vajab lisasoojendust, kuni suudab ise hoida kehatemperatuuri 36,6 -37 °C ringis.
Mähkmeid tuleks vahetada ja lapse alakeha puhastada sageli, sest uriin ja happelise koostisega roe ärritavad nahka. Nahaärrituse korral tuleb kasutada kas haudumusvastaseid või ravivaid kreeme. Esialgu tuleb iga mähet kaaluda, et saaks mõõta lapse eritiste hulka, mis koos toidukoguste täpse arvestusega annavad teavet lapse ööpäevasest vedelikutasakaalust.
Aeg-ajalt tekib lapse nina-neelus sekreeti, mida ta ei oska ise välja nuusata ega köhida. Seega on hingamisteede puhastamiseks vaja teda aspireerida ninna viidud sondi abil. Enneaegse hooldusvõtete hulka kuuluvad veel sage asendivahetus, eluliste näitajate monitorjälgimine, hoolikas puhtuse jälgimine, toitmise korraldamine lapse toidutaluvuse ja küpsuse alusel. Haiglas asetatakse enneaegse vastsündinu sageli kõhuli, sest siis on tema hingamine parem. Last jälgib sel ajal monitor. Kodus aga ei tohi jätta kõhuli magavat last järelvalveta, sest on oht imiku hällisurmaks. Imiku õige asend magamisel on külili või selili.
NIDCAP – enneaegsete vastsündinute individuaalset arengutaset ja vajadusi arvestav hooldus- ja raviprogramm
Enneaegne vastsündinu satub turvalisest üsast välisesse stressirohkesse keskkonda, kus peab taluma temale ebameeldivaid protseduure, rohkeid puudutusi, unerütmi katkestamisi, lärmi ja liigset valgust. On teada, et enneaegne laps on tundlik ülemääraste väliste stiimulite suhtes, need võivad oluliselt häirida lapse kasvu ja arengut. NIDCAP-iga luuakse soodne, üsasiseseid tingimusi meenutav keskkond.
Eesmärgiks on vastsündinu stressi ärahoidmine, paranemise soodustamine, tüsistuste vältimine ja eluks parimate tingimuste loomine. Enneaegsete vastsündinute ebaküpset närvisüsteemi kaitstakse negatiivsete ärrituste eest: lapsi hoitakse hämaras (kuvöösid on kaetud), vaikuses (keelatud on kõva häälega rääkimine, kuvöösiuste põhjuseta avamine) ja loote kägarasendit toetavas ning emakaseina meenutavas “pesas”. Areneva närvisüsteemi stimuleerimiseks pakutakse vastsündinule positiivseid aistinguid: emaihu lõhna, soojust ja südametukseid (känguruhooldus), ema silitusi ja häält, toiduks rinnapiima. Ema, isa ja teisi pereliikmeid õpetatakse aru saama lapse signaalidest (“ma olen valmis”, “ära sega” jne.) ning ära tundma hetke, millal ta on valmis suhtlema. Tuleb arvestada enneaegse individuaalset arengutaset. Väsinud enneaegse ülestimuleerimine võib pigem kahjulikult toimida.
Känguruhooldus
Känguruhooldus on nahk-naha kontakt ema ja lapse vahel, mis soodustab nende suhte tekkimist ja aitab kaasa lapse vaimsele ja motoorsele arengule. Känguruhoolduses saab väga edukalt osaleda ka lapse isa. Laps asetatakse tugitoolis istuva ema rindade vahele ema riiete alla kõhuliasendisse. Laps on alasti, välja arvatud mähe, soe müts ja papud. Last tuleb hoida käega, mis on lapse kaela taga kuklal, teine käsi asetada lapse tuharate alla. Pöidla ja sõrmedega toetada kergelt lapse lõua alumist poolt, et takistada lapse pea tagasi libisemist, vältides sellega lapsel hingamisraskuse teket.
Ema võib end ja last katta eest lahtikäiva pluusi või õhukese tekikesega. Känguruhoolduse ajal jälgib ema lapse asendit, jumet ja käitumist. Känguruhooldust tehakse mitu korda ööpäevas kestusega 30-60 minutit, kuid stabiilses seisundis lapse puhul soovitatakse ka pidevat kontakti, milleks kasutatakse erilisi veste ja sidumisvõtteid.
Känguruhoolduse väärtus emale:
- lähedustunne vastsündinuga, õpitakse oma last tundma
- korvatakse valu, süütunne lapse seisundi pärast ja kogemuste puudus
- enesekindluse tõus, rõõmutunne
- suureneb rinnapiima produktsioon.
Känguruhoolduse väärtus lapsele:
- suurem turvatunne – ema soojus, lõhn, südamelöögid
- õpib ema tundma
- lüheneb kuvöösi kasutamise aeg, vähem esineb hingamisraskusi.
Ema-lapse nahk-naha kontaktid peaksid kestma seni, kuni laps jõuab oma õige sünniajani (40 rasedusnädalat) või saavutab kehakaalu 2000 grammi. Laps annab märku (jäsemete sirutused, nutt ja tõrge nahk-naha kontakti puhul), et ei soovi enam känguruhooldust.
allikas: Enneaegne laps. Infomaterjalid lapsevanematele