MTÜ Enneaegsed lapsed esindajad käisid 21-25. oktoobril Serbias, kus toimus JENS Congress 2025 (Joint European Neonatal Societies Congress) – Euroopa suurim vastsündinute ja enneaegsete laste meditsiini ja teadustöö kongress. See toob iga kahe aasta tagant kokku neonatoloogid, õed, teadlased ja patsientide organisatsioonide esindajad, et jagada uusimaid teadmisi ning otsida ühiselt viise, kuidas parandada enneaegsete laste ellujäämist, arengut ja perede heaolu.
Kongressi fookuses oli sel aastal perekeskne hooldus, teaduspõhised praktikad ja perede tõeline kaasamine – mitte ainult haiglas, vaid kogu lapse arenguteekonna vältel.
21. oktoober – pere- ja lapsekeskne hooldus: nahk-naha kontakt ja imetamine
Avapäev keskendus sellele, kuidas toetada lapse arengut ja vanema-lapse sidet ka intensiivravi keskkonnas.
Slaidiettekanded ja WHO soovitused rõhutasid, et kvaliteetne hooldus peab olema turvaline, tõenduspõhine ja inimkeskne – lapse ja pere vajadusi austav, mitte ainult meditsiiniline.
Beebi ja pere on hoolduse keskmes, mitte protseduurid. See mõtteviis loob terviklikuma ja arengut toetava keskkonna. Päeva märksõnad:
- Nahk-naha kontakt (känguruhooldus) parandab beebi hingamist, vereringet, une kvaliteeti ja kaalutõusu ning tugevdab kiindumust
- Imetamise toetamine varakult – rinnapumba kasutamine esimese 24h jooksul, söömise märkide jälgimine ja pudeli vältimine enne rinnaga toitmist.
- Vanemad kui partnerid, mitte külalised – nende osalus vähendab stressi, toetab lapse arengut ja loob usaldust meeskonnas.
- Nahk-naha kontakt aitab vähendada valu ja stressi ning toetab kiindumussuhet.
22. oktoober – pikaajalised mõjud ja eetika tehnoloogias
Teine päev keskendus enneaegsete laste elukvaliteedile, järelhooldusele ja eetilistele küsimustele seoses uute tehnoloogiatega.
Päeva märksõnad:
- RSV viiruse mõju laste ja vanemate elukvaliteedile – uuringud näitavad, et infektsioonid mõjutavad kogu pere heaolu, mitte ainult last.
- Pikaajaline jälgimine on võtmetähtsusega: Šveitsi uuringud tõid esile, et kuigi enamik enneaegseid lapsi arenevad hästi, vajavad paljud õppimise osas täiendavat tuge.
- Vanemate kaasamine ja koolikeskkonna toetus aitavad lastel paremini kohaneda ja areneda.
- AI ja genoomika pakuvad uusi võimalusi haigusriskide tuvastamiseks, sepsise ja neuroarenguhäirete prognoosimiseks, kuid toovad kaasa ka eetilisi väljakutseid.
- NIDCAP ja sensoorne keskkond – lapse areng sõltub keskkonna sobivusest: liiga eredavalguseline ja mürarikas NICU keskkond võib mõjutada sensoorset ja emotsionaalset arengut.
23. oktoober – valuvaba ravi ja rinnapiima olulisus
Kolmas päev tõi tähelepanu keskmesse valu leevendamise intensiivravis ja rinnapiima rolli enneaegsete laste arengus. Valu intensiivravis ei ole paratamatus – see on ennetatav. Ja rinnapiim on jätkuvalt parim ravim nii kehale kui ajule.
Päeva märksõnad:
- Enneaegne laps võib haiglas kogeda kuni 600 valulikku protseduuri, sageli ilma piisava valuvaigistuseta. Varajane valu mõjutab aju arengut, stressireaktsioone ja isegi tulevast käitumist.
- Vanem saab protseduuride ajal lapse valu leevendada: nahk-naha kontakt, imetamine, laulmine, käehoidmine.
- Premedikatsioon enne intubatsiooni – vajalik ühtlustatud praktika, et vältida stressi ja ajukahjustust.
- EVENDOL skaala aitab paremini hinnata ja dokumenteerida lapse valu, ka siis kui ta seda väljendada ei saa.
- Exclusive Human Milk Diet (EHMD) – ainult rinnapiimal põhinev toitumine, mis vähendab infektsioone ja parandab neuroloogilist arengut.
24. oktoober – koostöö, vanemate kaasamine ja ülemaailmsed praktikad
Päev tõi esile olulise muutuse vajaduse: vanemad ei ole külalised, vaid meeskonnaliikmed.
Päeva märksõnad:
- Pere osalus toob kasu nii lapsele kui personalile – väheneb stress, paraneb töörahulolu ja lapse tervisetulemused.
- Close Collaboration with Parents programm Soomest on hea näide, kuidas õpetada personali ja peresid üksteist toetama.
- WHO soovitab känguruhooldust 8–24h päevas kõigile enneaegsetele ja väikese sünnikaaluga imikutele.
- Vanemate vaimse tervise toetamise olulisus – 59% emadest kogeb ärevust või depressiooni. Toetav keskkond aitab seda märkimisväärselt vähendada.
- Tutvustati virtuaalreaalsuse kasutust vastsündinu elustamise õppimisel Tansaanias ja tüvirakkude uuringuid vastsündinute ajukahjustuste ravis.
25. oktoober – ohutus ja kvaliteet: väikesed sammud, suured muutused
Kongressi viimane päev keskendus patsiendiohutusele . Kvaliteet ja ohutus ei sünni juhuslikult – need ehitatakse üles samm-sammult ja koos.
Päeva märksõnad:
- Ohutus sünnib meeskonnatööst ja avatud suhtlusest.
- Kvaliteediindikaatorid ja võrdlusanalüüsid aitavad haiglatel õppida üksteiselt ja parandada protsesse.
Kokkuvõtteks
JENS 2025 näitas, kui kaugele on maailm neonatoloogias jõudnud ja kui palju on meil veel õppida.
Kõige tugevam sõnum, mis käis läbi sellel kongressil oli: “Parim meditsiin algab empaatiast ja koostööst.”
Osalemine kongressil andis uusi teadmisi, rahvusvahelisi kontakte ja mõtteid, kuidas arendada ka Eestis perede kaasamist, personali koolitust ja pere-sõbralikke haiglaprotsesse. Järgmine JENS kongress toimub kahe aasta pärast.