Enneaegsete laste vanemad teavad, mida tähendavad mõisted: hingamishäired, toitmisprobleemid, madal veresuhkur, nekrootiline enterokoliit, ülemäärane kollasus, sepsis, retinopaatia, bronhopulmonaalne düsplaasia jne. Need on haigused, mis on omased enneaegsetele lastele. Kellel rohkem, kellel vähem, oleneb gestatsioonivanusest ja individuaalsetest omapäradest. Rinnapiim/doonorpiim kaitseb enneaegseid vastsündinuid nekrootilise enterokoliidi(NEK) eest. See on raske soolte põletik, mille tagajärjel laps on pikalt nn „o“ dieedil, ilma toiduta, saab kõik toitained veeni kaudu ning saab ka antibiootikumravi, mis võib kesta nädala ja enam.
Enneaegne laps talub rinnapiima/doonorpiima kunsttoidust paremini → tal on vähem toitmisprobleeme ja kiirem suukaudsele toitmisele üleminek. On olukordi, kus suukaudne toitmine sondi abil esialgu ei õnnestu sellisel määral, nagu tahaksime. Kui on toitmisprobleemid, pikeneb ka veenikaudse toitmise aeg. Rinnapiim/doonorpiim kaitseb enneaegseid vastsündinuid hilise algusega sepsise eest. Sepsis on seisund, kus bakterid ringlevad veres ning lapse seisund võib olla seetõttu väga rakse. Raviks on taaskord antibiootikumid.
Doonorpiim on mõeldud vastsündinutele, kes seda mingil põhjusel enda ema käest (veel) ei saa. Eelkõige puudutab see sügavalt enneaegseid lapsi ning raskes seisus olevaid ajalisi vastsündinuid, kelle jaoks on rinnapiim hädavajalik abi kosumiseks. Beebid, kes on sündinud oma rasedusnädalate kohta liiga väiksena (nn hüpotroofilised beebid), võivad samuti vajada doonorpiima esimestel elupäevadel kuni oma ema rinnapiima piisava koguse tekkeni. Doonorpiim on oma ema piima puudumisel/vähesusel parimaks alternatiiviks.
Kes sobiks piimadoonoriks?
Rinnapiimadoonoriks võivad olla kõik terved imetavad naised, kelle laps saab rinnapiima. Rinnapiima loovutamine on vabatahtlik ja tasustamata. Nakkusohtude vältimiseks läbivad kõik doonorkandidaadid meie haiglas vajalikud testid (ankeetküsimustik, veretest).
Doonorpiima loovutajaks sobib vaid naine, kes:
- ei suitseta ega kasuta nikotiinpreparaate (-nätsud, -plaastrid, põsktubakas)
- ei tarbi sageli alkoholi
- ei ole praegu ega ka kunagi varem tarbinud uimasteid ja narkootilisi aineid
- ei ole saanud viimase 12. kuu jooksul vereülekandeid
- ei ole läbi teinud kudede või organite siirdamist viimase 12. kuu jooksul
- ei ole tätoveerinud või augustanud oma keha viimase 12. kuu jooksul
- ei ole taimetoitlane
- ei kasuta homöopaatilisi preparaate
- ei ole viimase 12. kuu jooksul olnud vahekorras seksuaalpartneriga, kellel võib esineda HIV, HTLV või hepatiidi viiruskandlus või kes on kasutanud süstlanõela illegaalsete narkootiliste ainete süstimiseks
- ei ole kroonilise infektsiooni kandja: HIV, HTLV, hepatiit B ja/või C, malaaria, tuberkuloos
- ei ole saanud vähiravi viimase 5 aasta jooksul
Kui imetav naine vastab kõikidele nõuetele, saab ta hakata oma rinnapiima loovutama. Emapiimapank kontrollib, kui puhtalt see on kogutud ning kui selles on normist rohkem „halbu baktereid“, siis seda piima kasutada ei tohi ja see hävitatakse. Naise vereanalüüsist kontrollitakse nende viiruste markereid, mis erituvad rinnapiima kaudu ning mis on ohtlikud (HIV, B ja C hepatiit, HTLV, süüfilis).
Kui vereülekannete puhul mängib rolli veregrupp ning reesusfaktor, siis piimadoonorlusega on selles mõttes lihtsam, et igale lapsele sobib põhimõtteliselt iga piim. Rinnapiim pumbatakse kodus spetsiaalsetesse rinnapiima kogumiskottidesse, mis markeeritakse doonori koodi ja kuupäevaga. Seejärel pannakse kott piimaga kodus sügavkülmikusse, kus see külmub. Kui kodune sügavkülmik külmutab hästi ära jäätise, siis sobib see ideaalselt ka rinnapiima hoidmiseks. Vanemad toovad ise neile sobival ajal rinnapiima „panka“. Selleks tarbeks antakse vajadusel transpordiks ka väikese termokoti, et piim üles ei sulaks.
Rinnapiima doonoreid ei ole kunagi palju. On perioode, kus enneaegseid sünnib rohkem ning sellel perioodil on ka doonorpiima vajadus suurem. Rinnapiima doonor lõpetab ka ühel hetkel annetamise, kui oma beebile piimast ei piisa või ema otsustab lõpetada rinnaga toimise.
Kui naine on valmis heategevuslikult abistama väikesi enneaegseid ja haigeid vastsündinuid ning soovib saada rinnapiimadoonoriks, tuleb täita eelnevalt välja prinditud terviseankeet ning võtta ühendust emapiimapanga vastutava arstiga telefonil telefonil 620 7188. Terviseankeeti saab täita ka kohapeal. Samas toimub ka vereanalüüsi võtmine veenist.
Emapiimapank asub Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tn üksuses
50% doonoritest on enneaegsete beebide emad. See on väga hea märk. See näitab, et oleme olnud emadele toeks algusaegadel, nõustanud neid tublilt ning ühel hetkel on nad leidnud oma ENNEAEGSE lapse kõrvalt jõu teha head järgmistele enneaegsetele. Enneaegsete emad mõistavad ka doonorpiima tähtsust ning teevad ise suurt tööd, et väärtuslik piim kõigi abivajajateni jõuaks. Kõige kaugemal elav doonor on jõudnud ITK`ni Kilingi-Nõmmest, Pärnumaalt.
Me oleme kogunud 5,5 liitri piima doonori kohta. See on väga hea tulemus. Rootsi, kus doonorlus on kultuuri osa, kogub 3,8 liitri doonori kohta. Tänu doonorpiima kasutuselevõtule saab ITK`s 94,2% enneaegsetes lastes esmase toiduna rinnapiima ning 86,6% lahkuvad haiglast koju ainult oma ema riinapiima toidul.
Esimene valik vastsündinule on tema enda ema piim, nii et doonorpiim määratakse imikule vaid siis, kui tal mingil põhjusel pole oma ema piima võimalik saada. Esimesel võimalusel viiakse imik üle enda ema piimale.
Pea 4 aastat tagasi rajatud emapiimapanga töö tulemus on näha juba praegu. Tänu rinnapiimadoonorlusele on oluliselt vähenenud enneaegsete laste soolestikuprobleemid ning laps hakkab kiiremini suu kaudu sööma, saab kiiremini kuvöösist välja ning emale rinnale. Rinnapiimadoonorlus on ääretult vajalik . Tänu sellele on enneaegsete laste intensiivravi agressiivsus märkimisväärselt langenud.
Teksti kirjutas Annika Tiit, kes vastutab emapiimapanga eest.